Kitsaste parkimiskohtadega ostukeskused pandi häbiposti
Lisatud Selveri kommentaar!

Lasnamäe Centrumi parkla.

FOTO: LKF

Esimesed ostukeskuste parklad said täna hoiatavad infotahvlid, mis viitavad, et parkimiskohad on liiga kitsad ning autojuht peaks olema eriliselt ettevaatlik.

Tallinna transpordiamet paigaldas koostöös liikluskindlustuse fondiga (LKF) täna esimesed hoiatavad infotahvlid Lasnamäe Centrumi ning Tondi Selveri parklate sissepääsude juurde.

Infotahvlitel on tekst: «Ettevaatust! Kitsad parkimiskohad! See parkla siin ei arvesta sinu auto laiusega!» Nende keskuste parkimiskohad on transpordiameti ja LKF andmeil nõuetele mittevastavad ja liiga kitsad ning parklate omanikud ei ole väljendanud soovi seda muuta.

37 protsenti kõikidest liikluskindlustusjuhtumitest (mullu ligi 13 000 juhtumit) on seotud just parkimisega. Kui lisada ka kaskokindlustuse juhtumid, siis on parklates juhtunud liiklusõnnetuste arv veelgi suurem. Parklates toimunud juhtumitest on 70 protsenti seotud parkimiskohale liikumisega või sealt äraliikumisega, mistõttu mõjutab parkimiskoha laius  õnnetuse tõenäosust märkimisväärselt. Eestis toimunud parkimisjuhtumite kogukahju oli mullu ligi 10 miljonit eurot.

Tondi Selveri parkla.

FOTO: LKF

LKF tarbijahariduse valdkonnajuhi Jaanika Käärsti sõnul on eesmärk juhtida autoomanike tähelepanu ohtlikele parklatele ja suunata neid vältima liiklusohtlikke parklaid. Ostukeskuste tähelepanu liiga kitsastele parkimiskohtadele on juhitud aga juba ligi aasta.

«Mõned kaubanduskeskused nagu Rocca al Mare või Lõunakeskus on parklad juba ümber jooninud laiemaks, lähiajal on seda teha lubanud Kristiine, Ülemiste ja Mustamäe keskused. Kahjuks on aga kaubanduskeskuste omanikke, kes endiselt ei näe kitsastes parkimiskohtades probleemi,» tõdes Käärst. Ta lisas, et seepärast paigaldatigi parklatesse hoiatavad infotahvlid, kuid kui parkla korda saab, võetakse need maha.

Parkimiskohtade paigutamist ja laiust käsitleb «Linnatänavad» standard, mille väljaandjaks on Eesti standardikeskus. Eelmise aasta kevadel hakkas kehtima uus standard, mis sätestab kaubanduskeskustes olevate parkimiskohtade laiuseks 2,7 meetrit, tavaparklas 2,6 meetrit.

Käärst märkis, et mullu kevadel koostöös tehnikakõrgkooli tudengi Kristjan Kaljaga valminud mõõtmistulemused kaubanduskeskuste parklates näitasid, et mitte ükski 20 mõõdetud parklast ei vastanud ka vanale standardile (2003). Parklakohad olid oluliselt väiksemad toonasest soovituslikust mõõdust (2,6 meetrit), mis oli sätestatud kaubanduskeskustele.

Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik ütles Postimehele, et kuna standard on soovituslik, siis ei rikuta olemasolevate hoonete, sealhulgas Tondi Selveri parkla puhul kehtivaid norme ega seadust.

«Kaupluste hooned ja parklad on rajatud erinevatel aegadel ning vastavalt sel ajal kehtinud normidele. Siiski püüame alati luua klientidele parimaid tingimusi ning selgitame, kuivõrd on võimalik parkimiskohti laiendada. Meie parklate suure arvu juures on see mahukas töö, samuti tuleb arvestada igas asukohas erinevate piirangutega tulenevalt parklate eripäradest,» kirjeldas ta. Vaseriku väitel püütakse uute kaupluste parklad rajada vastavalt soovituslikule standardile.

Liikluskindlustuse fond tuletab meelde, et parklates kehtib liiklusmärkide puudumisel parema käe reegel ning autosse sisenemisel ning väljumisel tuleb olla uste avamisel ettevaatlik, et ei vigastaks teisi autosid. Kui siiski juhtub õnnetus, tuleb selle asjaolud ning autode kahjud kirjalikult fikseerida ning pildistada, samuti üles joonistada juhtunu skeem. Ära tuleb märkida, kes põhjustas juhtumi ning allkirjastada dokument mõlemapoolselt.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles