Veinivilla ja Maalehe koduveinikonkursile saadeti kokku 74 erinevat veini. Nende seast valiti välja 17 parimat, mis lähevad edasi mais Türi lillelaadal toimuvale finaalvõistlusele.
Porgandivein – üks koduveinide võistlusele saadetud ebatavalistest veinidest
30. märts 2011, 15:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veinivilla perenaise Tiina Kuuleri sõnul saadeti võistlusele kõige rohkem õuntest ja sõstardest tehtud veine, ent tuli ka väga ebatavalisi variante.
«Igal kujul saabus õuna – nii dessertveine kui poolmagusaid kui poolkuivi kui täiesti kuivi. Täpselt sama lugu oli ka mustade ja punaste ja valgete sõstardega,» rääkis naine ning lisas, et palju saadeti ka pihlakast tehtud veine, mida oli kasutatud nii üksinda kui mitmesugustes seguses, kas õunte või muude asjade juurde panduna.
Lisaks oli veine tehtud jõhvikatest, tikritest, astelpajust, vaarikatest, arooniast, põldmarjadest, viinamarjadest ning võistlusele saabus ka kaks täiesti puhast meeveini. «Siis olid sellised imetabased segud nagu ühes segus oli roheline tomat, apelsin, ebaküdoonia, pirn ja viinamarjamahl. Kui panna hästi palju erinevaid asju ühte segusse kokku, siis lõpuks tal sellist iseloomulikku maitset ei ole. Siis oli näiteks selline vein, kus olid sees õun, pirn, arooniamahl, pohl, mustikas ja ingver,» kirjeldas Kuuler. Ühe veini tegemisel oli aga kasutatud tikreid, rabarberit ja rosinaid.
Ebatavalised veinid
Kõige ebatavalisemate veinidena tõi Veinivilla perenaine välja porgandist, võilillesiirupist, rabarberist, kirssidest, metsamustikatest ja maasikatest tehtud veinid. «Porgandivein oli jõhvikaga koos. Porgandis endas väga palju hapet ei ole, aga vein tahab alati tasakaaluks hapet ka juurde,» kirjeldas Kuuler porgandiveini.
Ebatavaliste veinide osas oli naise sõnul nii häid kui ka mitte nii häid variante: «Oli selliseid, et maigutad suud ja ütled, et hmm, väga kummaline. Aga oli ka selliseid täitsa häid. Astelpajudest ja rabarberitest annab tegelikult väga head veini teha.»
Veinižüriis olid nii spetsialistid kui tavalised veinijoojad. Tavamaitset esindasid seekord sponsorid ja korraldajad ning spetsialistide seas olid nii tunnustatud veiniajakirjanikud, sommeljeede kooli õppejõud kui ka veinide maaletoojad.
Hindamine
Kuuler selgitas, et veinide hindamine toimus viie punkti süsteemis, hindeid sai anda ka poole punkti kaupa. Iga veini puhul hinnati selle välimust – tema läbipaistvust, värvi, sära, hinnatai ka lõhna ning maitset. Igas kategoorias sai anda viis punkti ja lõpuks arvutati kokku nende keskmine. «Mis olid head, need paistsid mäekõrguselt teistest üle,» nentis veinikoolitaja.
«Me tegime hindamist pimesüsteemiga – kõik veinid olid serveerimisel kaetud, žürii ei teadnud, mida nad joovad. Nad ei teadnud isegi seda, mis marjast need on. Ainult oli teada hindamisklass, et nüüd on valged kuivad või punased poolmagusad,» rääkis Kuuler.
«Kui me lõpuks tulemused avaldasime, siis oli endal ka huvitav, et kolmelt tegijalt jõudis finaali vähemalt kaks veini. See näitabki, et kes ikkagi teeb ja kes oskab teha, sellel tuleb hästi välja ja siis on täitsa ükskõik, millest ta teeb, on see õuna või on see sõstar,» lisas ta.
Türi lillelaadal toimuval finaalvõistlusel selgitatakse välja see kõike-kõige parem Eesti koduvein, ent auhindu saavad ka iga võistlusklassi parimad. Samuti võivad Kuuleri sõnul auhinna saada näiteks parima piirkonna vein. «Kuna auhindu on päris palju, siis tublid tegijad ilma auhinnata ei jää,» ütles ta.
Untsu läinud veinid
Võistlusele saabus ka natukene nihu läinud veine, enamasti oli viga tingitud tehnoloogilisest apsakast. «Oli selliseid, mis ei olnud lõpuni käärinud, et kui tegin pudeli lahti, siis vein lausa purskas välja, sest käärimisprotsess alles käis. Mõned olid ka liiga palju õhku saanud ja oksüdeerunud. Aga tehnoloogia on õpitav,» möönis Veinivilla perenaine.
Kõikidele veinitegijaile saadetakse žürii arvamused veinitegemise tehnika kohta. «Kui veine hinnati, siis kõik kirjutasid kommentaare. Ja ma katsun teha kommentaaridest kokkuvõtte tehnoloogia nõuannetest, et a la ärge järgmine kord veini nii kuumas kääritage või katsuge varem ära lõpetada, jätke natuke jääksuhkrut ka sisse – mingeid niisuguseid asju, et inimestel oleks ka reaalselt kasu,» rääkis Kuuler.
Finalistide nimekirja ja žürii degusteerimise pilte vaata siit.