/nginx/o/2017/05/16/6668459t1hb0ed.jpg)
Telefonikõnesid tuttavatega võib üldjuhul salvestada, kuid neid ei tohi loata kuhugi lekitada. Kui helistab aga mõne firma esindaja ja teatab soovist kõnet salvestada, siis peab ta seda kavatsust ka selgelt põhjendama.
Hea teada: millal tohib telefonikõne salvestada ja selle sisu avaldada
16. mai 2017, 14:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Maire Iro kinnitusel on telefonivestluste salvestamine eraisikutel lubatud ning selleks ei ole vaja teiselt osapoolelt luba küsida, kirjutab tehnikaportaal Geenius.
Salvestist võib kasutada enda jaoks, seega võib kõne salvestada näiteks eesmärgiga kokkulepitud kohtumise detailid hiljem meelde tuletada. Kõne sisu ei tohi aga teiste osapooltega jagada kirjalikul kujul ega ka mitte helifailina.
«Kui on kavatsus vestlus hiljem avalikustada, siis tuleb teisele osapoolele sellest eelnevalt teada anda ning jätta talle võimalus soovi korral kõne lõpetada. Üldjuhul eeldatakse telefoni teel rääkides siiski, et tegemist on eravestlusega kahe inimese vahel. Selline kõne võib sisaldada tundlikku infot, mida ei soovita laiema inimeste ringiga jagada,» kirjeldas Iro.
Erandid kehtivad sealjuures näiteks ajakirjanikule, kes võib kõnesalvestise avaldada, juhul kui selle vastu on suur avalik huvi ning samas ei kahjustata kellegi õigusi. Küll aga peab nii ajakirjanik kui ettevõtte või ametiasutuse esindaja teisele osapoolele telefonitsi selgeks tegema, kes ta on ning miks kavatseb kõnet salvestada.
Loe pikemalt Geeniusest.