Õpetajad annavad praegu lastele tarbijaharidust loomulikust intelligentsist
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
31. märts 2011, 11:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna-homme Tallinna Ülikoolis toimuval tarbijahariduse konverentsil märkis Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, et koolisüsteemis pööratakse tarbijaharidusele veel vähe tähelepanu.
Aguri sõnul peab õpetaja praegu justkui loomulikust intelligentsist lastele tarbimisalaseid teadmisi andma.
Koolijuhi seisukohta toetas ka Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska.
Reiskale teadaolevalt hõlmab kooliprogramm küll ettevõtlust, kuid tarbijaharidusele nii palju tähelepanu ei pöörata. Põhjalikumalt käsitletakse tarbimisega seotud teemasid keskkonna all ehk siis säästliku tarbimise poole pealt.
«Seda, kui ohtlik võib tarbimine olla, seda on vähe,» nentis Reiska.
Reiska sõnas veel, et tarbijakaitset võib vaadelda kui sellealast teadlikkust ja suhtumisi-hoiakuid. Nende kujundamine peab aga hakkama juba koolieas, arvas ta.
Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste tõdes samuti, et praegu tehakse tarbijahariduse vallas väiksemaid projekte nagu näiteks Jänku-Jussi vastavateemalise DVD väljaandmine või üksikute õpetajate, koolijuhtide valgustamine.
Taoline valgustustöö peaks aga toimuma laiemalt ning tuleks luua ühtne haridussüsteem, mis tagaks tarbijahariduse õppe lasteaiast saadik kõrgkooli ja täiendõppeni välja.
Sarnast mõttekäiku toetavad OECD soovitused tarbijahariduse poliitika kujundamisel. Konverentsil kõnelnud Norra laste, võrdsuse ja sotsiaalse kaasatuse ministeeriumi vanemkonsultant Ole-Erik Yrvin tõi soovitustest muu hulgas välja selle, et tarbijaharidus peaks olema kaasatud riiklikku õppekavasse ning vajaduse luua vastavad õpikud ja õppematerjalid.