Lugeja küsib: mis loogika järgi põdra liiklusmärke pannakse?

Avamine

FOTO: Peeter

«Mille järgi paigaldatakse põdra liiklusmärke? Mille järgi distants võetakse, kas millalgi lähevad märgid ka vanaks? Palju märke kokku on (umbes)? Kas need kehtivad hooajaliselt või kogu aeg - kas mõni hooaeg on põtradel tihedam liikumine? Kas märgid täidavad ka oma eesmärki? Kui palju õnnetusi juhtub väljaspool märkide piirkonda?» soovis lugeja teada.

Vastab Maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk:

«Liiklusmärke 178 "Metsloomad" kasutatakse kohtades, kus on kõrgendatud loomade teele sattumise oht. Sellised kohad on välja valitud toimunud õnnetuste alusel ning kohalike jahiseltside ettepanekutel. Enamasti kattuvad need kohad ka rohevõrgustiku aladega, kus peakski toimuma loomade kontsentreeritum liikumine. Kindlasti ei hoiata antud märk vaid põdra (märgil võib olla kujutatud ka konkreetsele kohale omane metsloom) eest, vaid kõigi suurulukite eest, kes võivad teele sattudes põhjustada ohtu inimese tervisele ja varale. Kuigi loomade liikuvus aasta lõikes pisut varieerub, on oht siiski aastaringne ning ka märgid aastaringse mõjuga.

Kindlasti juhtub õnnetusi ka väljaspool märkide mõjupiirkonda, sest loomad liiguvad laialdaselt ja erinevates maastikutüüpides (põdrad-metssead enam metsastes piirkondades, metskitsed lagedamal kultuurmaastikul).

Loomaõnnetuste andmebaas 2009–2013 toimunud õnnetuste kohta on maanteeameti kodulehel. Loomaõnnetuste info on pandud ka Tarktee.ee -sse.»

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back