SEB uuring: vanemaid ei huvita, millele laste taskuraha kulub

Rahakott.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Kui suurem osa Eesti noori mõtleb oma kulutused hoolikalt läbi, siis vanemad nende rahaasjade vastu suurt huvi üle ei näita.

83 protsenti Eesti noortest planeerib teadlikult oma taskuraha. Sõprade nõu, kuidas on mõistlik oma rahaasju planeerida, kuulab 20 protsenti noortest. Õpetajate soovitusi arvestab ainult üks protsent küsitletutest, selgus SEB poolt ligi tuhande 12- kuni 19-aastaste Eesti noorte seas läbi viidud uuringust.

SEB erasegmendijuhi Triin Raudsepa sõnul on laste kaasamine perekonna eelarve planeerimisse parim viis, kuidas õpetada neid rahaga mõistlikult ümber käima.

«Lastele võiks finantsmaailma põhireeglite tutvustamist alustada juba alates kolmandast eluaastast ehk lasteaiast. Pere ja ühiskonna roll on selles oluline. Positiivne on ka see, et meie panga vabatahtlikud viivad koolides kaks korda aastas läbi rahatarkuse tunde - see on laste ja ka nende vanemate teadlikust rahateemadel tublisti tõstnud,» kirjeldas ta.

Uuringust selgub veel, et vanemad ei tunne väga suurt huvi, millele noored oma taskuraha kulutavad. Ainult 22 protsenti noortest märkis uuringus, et vanemad tunnevad plaanipäraselt huvi nende kulutuste vastu. Ligi 60 protsenti küsitletute vanematest aga tunnevad huvi väljaminekute kohta ainult siis, kui raha juurde küsitakse.

Raudsepp lisas, et kindlasti peaks olema vanemate kaasatus laste finantsotsustesse suurem, sest andes oskuse oma raha iseseisvalt planeerida, kasvatab vanem lapses rohkem vastutust ja iseseisvust.

SEB uuringu eesmärgiks oli uurida noorte esmaseid rahakasutusharjumusi ja tuua välja põhilised murekohad. Uuringu tulemused toetavad panga plaani veelgi suurendada algatusi rahatarkuse jagamisel Eesti koolides.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles