12 asja veinijoomise kohta, mida oled alati tahtnud teada

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Panthermedia / Daniel Reiter

Kas osta odav või kallis vein? Miks vein pea valutama paneb? Kas veinis leiduvad sulfiidid on tervisele halvad? Enoloogia ehk veinivalmistamisteaduse professor James Harbertson Washingtoni ülikoolist vastab Business Insideri lugejate küsimustele veini kohta.

Mis erinevus on 50-dollarilise ja 500-dollarilise veini vahel? – Hinnaerinevus sõltub paljudest teguritest – tootjast, viinamarjasordist, veini vanusest jpm. Kui aga otsid lihtsalt üht head veini, teeb soodsama hinnaklassi pudel oma töö ära sama hästi nagu hirmkallis. Kui nende vahel on mingi erinevus, on see pigem psühholoogiline. Näiteks on tehtud maitseteste, kus inimesed ei saa sageli kallimast veinist suuremat maitsenaudingut kui odavamast. Seega kokkuvõttes on erinevus vaid hinnas ning vein on ikka vein.

Mis on tanniinid ning miks on need veinis? – Teate seda kuiva tunnet, mis suus tekib pärast punase veini joomist? Selle eest peate tänama tanniine. Need veinis ja ka mustas tees looduslikult sisalduvad ained annavad veinile n-ö kaalu ja konsistentsi.

Kas see on halb, kui mulle maitseb kolmedollariline vein? – Kui see sulle meeldib ning maksab vaid kolm dollarit, oled õnnega koos. See on sama nagu kartulikrõpsudega – mõni inimene tunnistab vaid teatud firma kartulikrõpse, kuigi on ka soodsamaid ja poe oma kaubamärgitooteid. Tegelikult on kõik maitse asi ning soodsam toode pole tingimata halvem.

Kuidas peaksin aru saama, kas vein on puuviljane või lilleline ning kas need omadussõnad üldse loevad midagi? – Veinidel on tõesti erinevaid aromaatseid omadusi, mis on väga meeldivad, kui oled asjast teadlik ja oskad neid ära tunda. Samas pole see ka väga oluline. Et oma lõhnataju ja maitsemeeli tugevdada, võid proovida järgmist nippi. Osta pakk erivärvilisi kummikomme ning jaga need värvi järgi eraldi topsidesse. Seejärel unusta need paariks tunniks või isegi paariks päevaks ära, nii kuidas ise soovid. Hiljem nuusuta komme pimesi ning proovi ära arvata, mis lõhnaga on tegu. Seejärel maitse neid ja arva, millise said. Veinide nuusutamise ja maitsmisega on samamoodi – see ühendab endas erinevaid aroome ja maitseid. Päris maasikamaitse ei pruugigi veinis välja tulla, kuigi võib leiduda lõhnanoodis.

Miks pannakse veini nuusutamisele nii palju rõhku? – Pool kogu lõbust ongi veini nuusutamises. Ühes klaasis võib leiduda nii puuvilja-, lille- kui ka mullalõhnu. Lisaks muutub see vastavalt sellele, kui kauaks on vein avatuna seisma jäetud. Klaasis veinis võib leiduda tuhandeid keemilisi ühendeid, mis on valmis nuusutamisele reageerima, aga ka aja jooksul muutuma. Seega kui õhk on veinile ligi pääsenud pikema aja jooksul, muutuvad ka lõhnad hoopis teiseks.

Mida teeb pärm veini sees? – Pärmi lisatakse veinile kääritamisprotsessis. Kui spetsiaalne veinipärm on kogu veinile lisatud suhkru muutnud alkoholiks, siis ei jää ka pärmist endast enam midagi alles. Väikses koguses looduslikku pärmi sisaldavad ka viinamarjakoored, kuid alkoholisisalduse lisamiseks ja tõstmiseks on veinipärmi siiski vaja lisada.

Mis on sulfiidid ja miks on need veini sees? – Sulfiidid on levinud ühendid enamikus veinides. Need toimivad mõjusa säilitusainena ning aitavad vältida veini liiga kiiret oksüdeerumist, mis võib veini lõhna ja maitset muuta, nagu ka ennist mainitud. On väga raske toota ja leida veini, milles pole sulfiite. Mõned inimesed on sulfiitidele eriti tundlikud ning neil oleks parem veini vältida.

Miks peab veini kinni korkima? – Puukoorest valmistatud kork on taastuv ressurss ning sellel on veini säilitamisel oluline roll. Samuti on korgil võime võtta täpselt pudelisuu kuju. Vahel harva võib veinile sattuda ka n-ö riknenud kork, kuid see ei tee oluliselt kahju, vaid võib veinile tekitada hallitusele sarnaneva maitse. Mõned inimesed tarbivad seda veini sellegipoolest.

Kas keeratav kork näitab veini kehva kvaliteeti? – Kindlasti mitte. Hiljuti on just Uus-Meremaal toodetud rohkem keeratava korgiga veine, mis päästavad nii korgi riknemisest kui ka korgitseri puudumisest. Keeratav kork on veini säilitamisel sama efektiivne kui tavaline veinipudeli kork.

Kas geenidel on roll selles, milline vein mulle maitseb? – Kindlasti. Geenid määravad, millal me eelistame magusat, millal kibedat või soolast maitset. Väidetavalt teeb inimese eest otsuseid TAS2R38-nimeline geen, mis tuvastab mõru maitset. Seepärast ei meeldi mõru või hapukas maitse paljudele, samas mõnel inimesel ei saa sellest kunagi küllalt. Teistel maitsetega seotud geenidel on samuti oma osa mängida selles, kas sulle meeldib teatud tüüpi vein või mitte.

Miks tekib peavalu vahel vaid ühest pokaalist veinist? – Rohkem oleneb sellest, kuidas sa jood, mitte sellest, mida sa jood. Kui kehas alkohol laguneb, tekitab see n-ö põletiku ja see võibki viia peavaluni. Oma osa on ka sellel, et veinis on rohkelt keemilisi ühendeid. Peavalu aitab vältida söömine ja vee joomine.

Kas mõnda veini peaks vältima? – Minu jaoks pole veine, mida peaks vältima, on vaid erinevad maitse-eelistused. Olemas pole ka selliseid veine, mis teistest kehvema enesetunde või maitseelamuse tekitaks.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles