Üheksa grillimismüüti, mille peaksid peast pühkima

Grill.

FOTO: www.flickr.com

Igaüks võib pidada end parimaks grillmeistriks, ent veel mõnusama maitseelamuse saamiseks võiks mõned grillimisega seotud müüdid unustada ja teistmoodi proovida.

Müüt: grilli temperatuuri saab kindlaks teha selle kohal kätt hoides. Inimesed reageerivad temperatuurile erinevalt ning mingit kindlat temperatuurivahemikku sel viisil selgeks teha on raske. Nii võid vaid tunnetada, kas grill vajab veel soojenemist või saab sinna juba liha peale panna.

Müüt: lase grill tulikuumaks ning kõrveta liha pealispind kiirelt ära. Miskipärast on see üks levinuimaid grillimismeetodeid, ent maitseelamust sellest siiski ei saa, sest liha tahab siiski piisavalt pikka küpsetusaega, et see valmiks ühtlaselt ja lõpptulemus jääks mahlane.

Müüt: kõrvetamine sulgeb lihamahlad. Liha koosneb 70 protsendi ulatuses veest, mis on lukustunud lihaskiudude vahele. Kuumutamine vabastab lihamahlad ning osa neist tilgub lihatükist välja, tekitades grillimisele omase sisina. Kiire kõrvetamine aga ei lukusta lihamahlu. Kuigi see muudab liha pealispinna krõbedaks ja kuivaks, ei takista see mahlade väljajooksmist. Suurel kuumusel pruunistamine hoopis aurustab lihas leiduva vedeliku ja tulemus võib olla kuiv, seega piirdu pigem mõõduka kuumusega.

Müüt: marinaad tungib sügavale liha sisse ja muudab selle pehmemaks. Marinaadiga töödeldakse siiski peamiselt liha pealispinda, eriti paksema lihatüki puhul. Lihatükk on justkui valgurohke käsn, mis on juba vett täis ning tihke konsistentsi tõttu eriti palju vedelikku see enam sisse imada ei saa. Kui miski sügavamale liha sisse tungida saab, on see sool, mille molekulid niiskes keskkonnas lagunevad ja saavad lihasse imenduda. Teised maitseained ei tungi aga lihaskiududest läbi, rääkimata sibulast või maitsetaimedest, mida marinaadile lisatakse. Seega kokkuvõttes annab marinaad maitse siiski liha pinnale ja maitsekama kogemuse saab õhematest lihatükkidest.

Müüt: lihast eralduv punakasroosa vedelik on veri. Tegu on lihast ajapikku eralduva lihasvalgu müoglobiiniga ning see on täiesti tavaline ja ohutu nähtus. Kui lihast jookseks välja veri, oleks see ka tumepunase värvusega, mitte nii hele.

Müüt: küpseta kana seniks, kui sellest eralduvad mahlad muutuvad läbipaistvaks. Seda tehes küpsetad kana ilmselt väga kuivaks. Siin on samuti tegu müoglobiiniga, mis kuumutamisel muudab lõpuks värvi ega pole enam roosakas, vaid läbipaistev. Lihamahladest olulisem on siiski jälgida temperatuuri (vajadusel ka sisetemperatuuri) ning liha enda värvi – mahlad ei puutu asjasse.

Müüt: grilli kaant ei maksa grillimise ajal kergitada. Väidetavalt lisab liha piilumine iga kord küpsetusajale veel 15 minutit juurde ning protsess aeglustub. Tegelikkuses küpseb liha pealt ära võrdlemisi kiiresti ning sisemuse küpsemiseks on vaja enamvähem püsivat temperatuuri. Kui vahel harva grilli kaant kergitad, siis liha sisemusse see kerge temperatuurimuutus ei jõuagi ehk mingit drastilist muutust liha küpsemises ei toimu.

Müüt: mida rohkem suitsu, seda parem. Tegelikult on asi vastupidine. Valge suits tuleneb nimelt hõõguvast puidust, kus tekib hapnikupuudus. Liha grillimisega pole sel oluliselt pistmist. Lihale annab hea suitsumeki aga sinakas suits, mis annab märku hapnikurikkast tulest.

Müüt: grillirestide õlitamine aitab vältida toidu kinnijäämist resti külge. Vahel see töötab, vahel mitte. Kõige kindlam viis on siiski toitu ennast kergelt õlitada või õliga pihustada.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles