Suve saabudes täitub Tallinna vanalinn turistidega, kelle nimel võitlevad kohalikud restoranipidajad, meelitades neid toidulõhna ja karastava kesvamärjukesega oma väliterrassile. Postimehe tarbijaportaali reporter käis vanalinnas ja samuti turistide seas populaarses Telliskivi loomelinnakus uurimas, mis hinnaga saab pealinnas kätte pooleliitrise kodumaise vaadiõlle.
Video ja hinnatabel: Raekoja platsil maksab tänavu õlu juba kaheksa eurot (12)
2. juuni 2017, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui muidu jääb vanalinnas pooleliitrise õlleklaasi hind kolme-nelja euro vahele, siis mida ligemale Raekoja platsile, seda kõrgemaks kerkib ka hind. Kõik teised trumpab üle restoran Vana Toomase, kus pooleliitrise kestvamärjukese eest peab maksma koguni 7,95 eurot. Umbes kakskümmend meetrit eemal asuvas Troika restoranis sai saab joogi kätte 4,9 euroga.
Troika restorani müügijuhi abi Maarit Kori sõnul turist kuuma ilmaga hinda ei vaata. «Kui on külm, siis inimene ikka rohkem valib kohta, kus on odavam,» ütles Kori. «Kui on päikesepaisteline ilm, siis väga vahet ei ole – kõik terassid on rahvast täis.»
Kuigi Troika restoran asub turistide meelispaigas, on Kori sõnul nende eesmärk hoida hind taskukohane ka kohalikele. «Eks kindlasti vaatame konkurentide hinda,» lausus ta siiski. «Kuna Raekoja platsil on restoran restoranis kinni, siis tuleb seda vaadata, aga põhiliselt määrab meil õlle hinna kohalik rahvas.»
Veel eelmisel aastal sai Troika restoranist vaadiõlle kätte 3,9 euroga, sel aastal otsustasid nad aga hinda tõsta. «Me ei tõstnud õlle hinda neli-viis aastat, aga kuna igal pool on tõstetud, siis mõtlesime, et tõstame ka euro võtta,» tõdes Kori. Ta lisas, et päris lakke hinda ajada ikkagi ei saa: «See on ka absurdne. Kui arvestada Eesti elatustaset, siis kaheksa eurot õlle eest maksta on ikka üpris palju.»
Lisaks vanalinnale jõuab järjest enam turiste ka Telliskivi loomelinnakusse, kus vaadiõlu maksab vanalinnaga võrreldes poole vähem. Piirkonnas asuva F-hoone ühe omaniku Priit Juurmanni sõnul ei muuda suurenev turistide hulk nende esialgset kontseptsiooni. «Meie enda idee on olnud algusest peale üks ja seesama: me tahame teha kogukonna kogunemispaika,» rääkis Juurmann ja kinnitas, et see, kus on elu tuiksoon, mõjub ka turistile huvitavalt ja põnevalt. «Nad tahavad näha, mis on see päris elu, mitte heas või halvas mõttes turistilõks.»
Telliskivi loomelinnakus mõjutavad õlle hinda mitmed tegurid. Lisaks konkurentsile tuleb mõelda ettevõtte enda kontseptsioonile ja temaatikale. «Üks põhilisi tegureid on ikkagi see enda kõhutunne: üldine tervik, mida pakume,» selgitas Juurmann.
Mingeid suuremaid hinnamuutusi nad turistide saabumisega seoses ei plaani: «Me ei plaani ennast kuskile liigutada hinna loogika mõttes. Jääme selgelt ikkagi tasukohaseks kogukonna kogunemise kohaks.»
Valides aga söögi- ja joogikohta Tallinna vanalinnas, soovitab Juurmann igal juhul vaadata ka Raekoja platsist kaugemale. «Vanalinnas on ju palju häid restorane, kus hinnad ei ole üldse sellised nagu Raekoja platsil,» kinnitas ta ja lisas, et vanalinna eelis Telliskivi loomelinnaku ees ongi mitmekesisus. «See piirkond (Telliskivi – toim) loomulikult areneb, aga laias laastus võib öelda, et siin on väga palju korduvust. Kui vaadata seda, mis toimub vanalinnas, siis ma ütleks, et seal on restoranikultuuri mõttes palju huvitavam ja põnevam.»
Juurmann on ka kahe vanalinna restoran-baari, Franki ja Tabaci omanik. «Kui ma võtan võrdluseks kohad, mis mulle vanalinnas kuuluvad, siis ka seal oleme üritanud hoida võimalikult taskukohast hinnapoliitikat,» sõnas Juurmann. «Kahjuks küll tuleb nentida, et vanalinnas on kulud kõrgemad ja sellest tulenevalt küsime ka õlle eest seal natukene rohkem kui F-hoones, aga see hinnavahe on 50 senti, mitte kaks korda kõrgem.»