Seitse kohvimüüti, mille uskumise võid lõpetada

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Must kohv.
Must kohv. Foto: Panther Media/Scanpix

Kohvist räägitakse kord head, kord halba ning kohvisõltuvus võib panna vahel muretsema, kas tasub seda ikka nii palju tarbida. Reader’s Digest teeb ülevaate, millised kohvimüüdid on alusetud.

Kohv viib kehast vedelikud välja. Eksperdid nõustuvad, et see on üks suurimaid kohvimüüte. Kohv toimib küll loodusliku diureetikumina, kuid see ei tähenda, et ta viiks kehast oluliselt rohkem vett välja kui mis tahes muu toiduaine. Õigupoolest ei peagi keha vedelikke kinni hoidma. Tuleb vaid meeles pidada, et päeva jooksul ning janu kustutuseks tuleb juua piisavalt vett ning kohv jäägu pigem hommikusse, et see aitaks seedimisele kaasa.

Kohv aitab kaalu langetada. Kofeiini kasutatakse sageli kaalulangetustablettides ning tassitäis kohvi võib tõepoolest lühiajaliselt ainevahetust kiirendada. Siiski pole tõendeid, et just kohv või kofeiin oleks kindel aine kaalulangetuse kiirendamiseks. Samuti ei ole abi suhkru ja koorega üleujutatud kohvist, mis annab pigem kaloreid juurde kui kiirendab nende põlemist. Seega kaalulangetusel eelista pigem musta kohvi või vähemalt ilma magusaineteta piimakohvi.

Kohv tekitab vähki. Paljud jätavad kohvi menüüst välja sellepärast, et kardavad selle tervistkahjustavat mõju. Mis puutub vähki, siis pigem on kohvist selle ennetamisel kasu kui kahju. Vähk saab alguse DNA-kahjustustest rakkudes ning kohvis leiduvatel antioksüdantidel on võime rakke kaitsta ja tervena hoida. Näiteks kehtib see siis, kui rakud on kahjustada saanud suitsetamise tagajärjel. Seega ei pea mõistlikus koguses kohvi kartma.

Kohv on südamele halb. Enamikul inimestel põhjustab kohvijoomine lühiajalist vererõhutõusu, ent pikas perspektiivis ei ole see kahjulik. Kogenud kohvijoojatel on välja kujunenud n-ö kohvitolerantsus ning nad ei pruugi seda efekti enam üldse kogeda. Siiski soovitatakse kõrge vererõhuga inimestel kofeiinitarbimist piirata ning tähelepanu pöörata sellele, millist enesetunnet kohv neis tekitab.

Kohv tõstab kolesteroolitaset. Kohvis leiduvat kafestooli on tõepoolest seostatud suurenenud kolesteroolitasemega, ent kohvi valmistades jääb see kohvipaksu sisse pidama ega liigu läbi filtri. Seega kohv kolesteroolitaset suurt ei mõjuta.

Kohv ravib pohmelli. Kehva enesetundeni peojärgsel hommikul viib enamasti rahutu uni ja vedelikupuudus. Väsimuse vastu aitab ergutav kohv küll, ent alkoholi verest välja see ei vii ning kainenemisele kaasa seega ei aita.

Kohv paneb kasvu kinni. On küll uuringuid, kust selgub, et kofeiin võib viia kaltsiumi eraldumiseni luudest, kuid sellele on vastuvõtlikumad pigem täiskasvanud kui noored ja lapsed. Samas on see mõju nii väike, et ühe tassitäie kohvi mõju saab vajadusel tasakaalustada vaid kahe supilusikatäie piima tarbimisega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles