Tasub teada: kuidas eristada petuskeemi päris auhinnamängust

Kuvatõmmis petlikust autoloosist - kasutajat meelitatakse justkui päris auhinnaga, millel lausa lehv peal.

FOTO: Facebook/Mercedes AMG/RIA blogi

Inimesed kipuvad tähelepanematusest ja auhinnaihalusest suurte looside või uskumatute lubaduste õnge minema, samas kui natuke loogikat aitaks pettasaamist vältida.

  • «Vasta sellele lihtsalt küsimusele ja võid võita ümbermaailmareisi!»,
  • «Tulenevalt süsteemiveast on meil tekkinud XXX arv tasuta pileteid, tegutse kohe!»,
  • «Facebook muutub alates (suvaline kuupäev ja aasta) tasuliseks. Sul on jäänud ainult X sekundit, et tasuta konto säilitada!»,
  • «OMG! Ma ei uskunud sinust seda!»

Staažikama sotsiaalmeediakasutaja jaoks pole võõras ükski neist hüüdlausetest, kirjutab CERT-EE riigi infosüsteemi ameti blogis. Internetis levivad pettused sisenevad meie igapäevaellu samal päeval, mil soetame nutiseadme või kui tehnik meie koduse internetiühenduse tööle paneb.

90ndatel ja 2000. aastate alguses levisid pigem vähemtehnilised, finantskasu lõikavad petuskeemid, mis rõhusid inimeste kaastundele ja südamlikkusele. Viimase kümne aasta jooksul on aga võtmesõnana lisandunud pahavara. Näiteks «Facebookis liigub viirus!» või «Kui sa saad mult sellise asja, siis see polnud mina, see on viirus!». Tuleb meeles pidada, et pahavara vajab käivitumiseks ja toimingute teostamiseks kasutajapoolset tegevust: enamasti tuleb kasutajal teha klahvilevajutus kas allalaadimise kinnituseks (download), käivitamiseks (run) või paigaldamiseks (install). Küsimus on vaid selles, millise jutu abil lollitada kasutaja vajalikku klikki tegema.

Internetipettuste eesmärk on tänapäeval nii raha teenida kui ka kasutaja (sotsiaalmeedia)konto, arvuti või nutitelefon eri motiividel üle võtta. Toimuda saab see näiteks e-kirja, sotsiaalmeedia, veebilehtede või jututubade kaudu, takistuseks üksainus klikk.

Kas tasuta autot tahad? Aga lennupiletit? Või kõigest telefoni? Internetipettuse eraldi liigiks on «klikisööt», mille eesmärk on saada veebilehele võimalikult palju klikke, et reklaamiga kasumit teenida. Klikipettus põhineb eelkõige kõmulistel pealkirjadel või pilkupüüdvatel pisipiltidel, mis kasutajat neil vajutama kutsuvad. Neid lehti on vaja selleks, et see hiljem maha müüa - populaarsemad ja suurema klikkide arvuga lehed kuvatakse enamasti otsingumootorites eespool. Et kasutajat klikkima kutsuda, pannakse ta arvama, et talle pakutakse tõesti päriselt kingitust, näiteks on loosis oleval autol peal suur lehv.

Kuidas teha vahet petuskeemil ja päris loosil?

  • Lihtne matemaatika aitab. Võltspakkumistes lubatakse tavaliselt ära kinkida sadu või tuhandeid kallihinnalisi tooteid. Juhul kui tegemist oleks tegeliku kampaaniaga, kaasneks ettevõttele sellega suur majanduslik kahju. Samuti tuleks tähele panna, et tegelike loosimiste puhul jagatakse väikeses koguses (kallihinnalisi) tooteid ning mitte iga loos ei võida.
  • Absurdsus. «Anname ära X suur arv tooteid, sest nende pakend on kahjustatud ja seda ei saa enam müüa». Kui mõelda natuke müügi peale ja teha mõned lihtsad arvutused, siis selgub, et mõistlik on toode taaspakendada ja siiski maha müüa. Ka kahjustatud pakendi tõttu hindade langetamine 5–10 protsendi võrra on kasulikum kui mitmekümne tuhande või isegi mitmesaja tuhande väärtuses tooteid avatud kile tõttu ära anda. Huumoriga peaks suhtuma ka kampaaniatesse, kus Samsung jagab ära konkurendi, näiteks Apple’i tooteid. Varasematel aastatel tundis petuskeeme kergemini ära algklassitasemel grammatika ja kirjaviisi järgi. Praegu on aga arenenud nii tõlkeprogrammid kui ka küberkurjategijad, kes vahel kasutavad usutavuse saavutamiseks ka tõlkebüroode teenuseid. Tuleks meeles pidada, et suurettevõtted väärtustavad täiuslikku kommunikatsiooni, see toob neile rohkem kasutajaid (=kasumit), samas kui grammatika- ja loogikavead viiksid maine alla.
  • Tingimused. Võltsloosimiste puhul on ettevõtte või loositava auhinna taustainfo puudulik, samuti puudub info, miks loosimist korraldatakse (kas on tegu koolilõpu-, jaanipäeva- või jõululoosiga). Võltskampaaniate puhul jäetakse sageli täpsustamata, et millal loosimine toimub, millised on osalemistingimused, kuidas valitakse võitja(id) ning kuidas nendega ühendust võetakse. Hasartmängudega seotud piirangute tõttu peab ettevõtja avaldama loosimiste ametlikud tingimused ja korraldaja esindaja kontaktinfo, kelle poole küsimuste korral pöörduda. Võltsloosimiste puhul kuulutus ehk isegi mainib inimest, kes on asutusega seostatav ning keda legitiimsuse tõstmiseks mainitakse, kuid ametlikke reegleid ja kontaktinfot võltsloosimiste puhul ei leia.
  • Liiga uued leheküljed. Suurem osa tänapäeva sotsiaalmeediakanalitest on toiminud juba aastaid ning kõik endast lugupidavad ettevõtted on seal juba aastaid esindatud. Näiteks otsi Facebookist üles riigi infosüsteemi amet ning vaata asutuse nime taga olevat sinist linnukesega ringikest. Sotsiaalmeediateenuse pakkuja kinnitab selle märgisega, et konto omaniku taust on üle kontrollitud ning leitud, et leht tõepoolest kuulub isikule või asutusele, kellena klient end sotsiaalmeedias esitleb.

Loe pikemalt RIA blogist.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back