7 mürgist taime, mida looduses katsuda ei tasu
16. juuli 2017, 16:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/07/13/6888071t1h220b.jpg)
Suve lokkab looduses õiteilu, kuid sellest ei saa lasta end pimestada. Kuna paljud taimed on mürgised, võib nende puutumine või viljade söömine lõppeda kõhuvalu, oksendamise või isegi surmaga.
Üks mürgisemaid taimi, mida leidub sageli suvila tagaaedades, on verev sõrmkübar, kirjutab Yle uudisteportaal. Üks mürgisemaid okaspuid on aga harilik jugapuu, mille okkad ja seemned sisaldavad mürgist taksiini. Nagu nimigi ütleb, tasub kaugele hoida harilikust mürkputkest, mis on levinud veekogude ääres. Selle kõige mürgisem osa on juur, kuid ohtlikud on ka teised taimeosad. Üleni mürgised on näiteks koera-pöörirohi ja harilik ogaõun, mille kõik osad sisaldavad mürgiseid aineid.
Tervisele võib ohtu kujutada ka harilik oleander, mille õied, lehed kui ka taimemahl on mürgised. Samas on oleandripõõsas Eestis kui ka Soomes üsna levinud. Veel on äärmiselt mürgised riitsinuse seemned – juba mõni üksik toksilist ritsiini sisaldav seeme võib põhjustada tugevat mürgistust.
Isegi üliväikse koguse nimetatud taimede alla neelamisel võivad esineda pöördumatud terviseriskid. Sümptomid küll varieeruvad sõltuvalt konkreetse taime mürgisusest ja viisist, kuidas inimene sellega kokku puutus. Soome mürgistusteabekeskuse juht Leena Soininen märkis, et taimede allaneelamine võib esile kutsuda kõhuvalud, oksendamise, põletustunde neelamisel ja suurenenud süljeerituse. Ärritus võib tekkida ka kohas, mis taimega kokku puutus, näiteks kokkupuude valgustundliku taimega võib UV-kiirguse käes tekitada ka põletustunde.
Soinineni sõnul avalduvad mürgistussümptomid üldjuhul kiiresti, mistõttu oleks hea, kui ka looduses viibides oleks esmaabikomplekt käepärast. «Kui kahtlustate, et inimene on tarbinud mürgiseid taimi, helistage koheselt mürgitusteabeliinile ning manustage aktiivsütt,» soovitas ta. Meditsiiniline aktiivsüsi võib õiges koguses takistada toksiliste ainete imendumist inimese organismis. Seepärast peaks see reisil või kaasaskantavas apteegis alati olemas olema.
Soininen kirjeldas Soome mürgistuskeskuse näitel, et päringute arv kasvab mitmekordseks just suvel, mil perega rohkem ringi liigutakse, ning enamasti puudutab mure alla kuueaastast last. Selles eas lastel on eriti kõrgendatud, samas loomulik uudishimu igasuguseid taimi ja marju puutuda ja maitsta. Soininen märkis, et lapsevanemad ei peaks küll oma aiandushuvist loobuma, kuid samas pole ka väga mõistlik koduaeda istutada mürgiseid taimi. Sama kehtib ka näiteks maja mänguväljaku juurde istutatud taimede puhul.
/nginx/o/2017/07/13/6888097t1h954c.jpg)