Eesti tarbija – ei seisa enda õiguste eest, ei oska laenuintressi arvutada

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korralikud kummikud ei tohiks normaalsel kandmisel liitekohast katki minna. Sellisel juhul on tegemist tootja praagiga ning probleemi ilmnemisel tuleks pöörduda kummikute müüja poole.
Korralikud kummikud ei tohiks normaalsel kandmisel liitekohast katki minna. Sellisel juhul on tegemist tootja praagiga ning probleemi ilmnemisel tuleks pöörduda kummikute müüja poole. Foto: Sille Annuk

Eurobaromeetri tarbijakäitumise uuringust selgus, et paljud Eesti inimesed ei võta pigem mitte midagi ette, kui neil tarbijana mõne kauba või tootega probleem tekib.


Kui inimestelt küsiti, kas nad esitaksid kaebuse, kui mõne toote või teenusega tekiks probleem, siis eestlastest vastasid jaatavalt vaid pooled. Võrdlusena olid valmis kaebust esitama näiteks 91 protsenti rootslastest.

Tõenäoliselt ei esita kaebust 47 protsenti eestlastest, vaid Leedu ja Läti tarbijad olid veel vähem nõus oma tarbijaõiguste eest seisma. Leedus vastas niimoodi lausa 69 protsenti ning Lätis 52 protsenti inimestest.

Kui aga küsiti, kuidas nad käitusid viimane kord, kui mingi probleem esines, siis vaid 56 protsenti eestlastest ütles, et nad võtsid enesele kasuliku tulemuse saavutamiseks ja probleemi lahendamiseks midagi ette (üks madalamaid näitajaid Euroopas). Näiteks Austrias, Portugalis, Taanis, Tšehhis ja Küprosel võttis probleemi lahendamiseks midagi ette üle 85 protsendi inimestest, enamasti esitati müüjale või tarnijale kaebus.

Tarbija turvalisus

Veidi üle poole eestimaalastest pigem ei tunne ennast tarbijakaitseseaduste mõttes turvaliselt – pigem mitte või üldse mitte turvaliselt tunneb 53 protsenti vastanuist.

Võrdlusena teiste Euroopa riikidega, kõige ebaturvalisemalt tunnevad ennast Bulgaaria (81 protsenti), Kreeka (74 protsenti) ja Läti (72 protsenti) tarbijad. Kuigi paljud eestlased ei tunne ennast tarbijana kuigi turvaliselt, arvab siiski suurem enamus ennast olevat teadlik tarbijaõigustest.

Intresside tundmine

Kui inimestel paluti võimalikest variantidest välja arvutada enda hoiusele kõige kasulikum intressimäär, kontrollimaks, kuivõrd inimesed suudavad võrrelda numbrilist infot, et enese jaoks kõige kasulikuma valik teha, selgus, et suurem osa Euroopa inimestest suutis valida õige variandi, ent kõige väiksem õigesti vastanute arv oli Eestis. Kui näiteks Taanis valisid parima intressimäära 93 protsenti vastanuist, siis Eestis oli sama arv vaid 61 protsenti, mis oli terve Euroopa madalaim tulemus. Lisaks tuleb ära märkida, et suur osa inimestest ei osanud küsimusele vastata, märkides vastuseks ei tea.

Veel ühe matemaatilise ülesandena paluti inimestel arvutada aasta intressi summa 50 000 eurose laenu puhul, kui aastane intressimäär on 6 protsenti. Euroopas keskmiselt arvutas välja õige vastuse – 3000 eurot aastas – 56 protsenti inimestest, neljandik ei osanud aga sellele küsimusele üldse vastata. Kui näiteks Hollandis vastas õigesti 85 protsenti inimestest, mis oli ka Euroopa parim tulemus, siis eestlastest teadis õiget vastust vaid 47 protsenti, mis on jällegi Euroopa üks kehvemaid tulemusi.

Toodete võrdlemine

Kui küsiti, kui tihti te vaatate poes kaupade ühikuhinda, näiteks mingi toote kilo- või liitrihinda, siis Euroopas vastas keskmiselt viiendik inimestest, et nad teevad seda alati, neljandik vaatab ühikuhinda sageli, 17 protsenti vastanuist ei vaata kilo või liitri hinda mitte kunagi.

Kõige rohkem võrdlevad kaupade hinda ühiku järgi Eesti tarbijad – 35 protsenti vastanuist nentis, et teevad seda alati, mis oli ka Euroopa kõrgeim tulemus. Tihtipeale vaatab ühikuhinda aga 31 protsenti eestlastest ning kaheksa protsenti vastanuist väitis, et ei tee seda kunagi.

Kui aga panna kokku tihtipeale või alati vastanute arv, selgus, et kõige sagedamini vaatavadki toote ühikuhinda Eesti inimesed, olles 66 protsendiga esikohal. Võrdlusena näiteks Luksemburgis, Iirimaal või Belgias vaatavad ühikuhinda väga harva või üldse mitte umbes 45 protsenti inimestest.

Internetist ostmine

Inimestelt, kes ei olnud internetist kunagi midagi ostnud või kes olid seda teinud rohkem kui aasta tagasi, küsiti, miks nad pole oste veebis sooritanud. Euroopas keskmiselt pooled vastasid, et nad eelistavad ise poodi minekut, et toodet enne ostmist näha, eestlaste sama näitaja oli 44 protsenti.

Teine kõige rohkem märgitud vastusevariant oli, et mul ei ole vaja olnud midagi sealt osta – nii leidis 34 protsenti eurooplastest. Selle valiku märkis ära aga 46 protsenti eestlastest, mis on teiste Euroopa riikidega võrreldes esirinnas. Kui 20 protsenti eurooplastest tundis muret maksmise turvalisuse pärast, siis Eestis arvas seda vaid kolm protsenti inimestest.

Kokkuvõtvalt on Eesti üks neist Euroopa riikidest, kus inimesed kõige vähem oma kahju hüvitamist nõuavad. Lisaks Eestile seistakse võrdlemisi vähe enda õiguste eest ka Rumeenias, Bulgaarias, Lätis ja Leedus. Kõige vähem esitatakse kaebusi just Balti riikides.

Eestis viis küsitluse läbi uuringufirma TNS Emor, küsimustikule vastas 1000 inimest.

Täielikku eurobaromeetri uuringut saab vaadata siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles