Nordica avalikustas kummalised juhtumid, mistõttu on nende lennud hilinenud
Lisatud galerii!

Hilinenud lend võib rikkuda nii mõnegi reisija päeva, kuid põhjused, mis seisavad hilinemiste taga, tihti peale avalikkuse ette ei jõua. 

«Eile juhtus üks imetabane olukord, kus helistas meile lennuki kapten ja ütles, et neil on nüüd tehnikut vaja, kuna üks reisija oli ära lõhkunud ülemise pagasiluugi,» toob Heigo Tomba, Nordica lennuplaneerimise osakonna juhataja koheselt näite, kuidas pahaaimamatu reisija vea tõttu tekkis 50 minutiline hilinemine, mis omakorda tõi endaga kaasa ka teiste lendude hilinemise.

Kui tavaliselt on inimestel kombeks hilinemises lennufirmat süüdistada, siis tihti peale ei tea inimesed, et hilinemise põhjustajateks võivad olla aga reisijad ise. Istusime maha Nordica äriarendusjuht Sven Kukemelki ja lennuplaneerimise osakonna juhataja Heigo Tombaga, kes olid nõus meile avaldama huvitavamad seigad Nordica telgitagustest.

Hulk ettearvamatuid põhjuseid

Lisaks klassikalistele hilinemise põhjustajatele nagu ilm ja tehnilised rikked, juhtuvad aeg-ajalt lennufirmadega ka halenaljakaid olukorrad, mistõttu pannakse lennuki õhkutõus ootele.

Näiteks räägib Kukemelk meile loo sellest, kuidas teatud lennujaamades on reegel, et kui äike on lähemal kui kümme kilomeetrit, siis ükski maapealse teeninduse töötaja väljas kõndida ei tohi. Reisijad võivad olla juba lennukis, sest kümne kilomeetri kaugusel olev äike ei sega Kukemelki sõnul neil õhku tõusmast, kuid kuna töötajad ei või kindlustuse reeglite tõttu väljas viibida, ei ole kedagi, kes reisijate pagasi lennuki peale tõstaks.

«See oli meil Varssavis üks päev, kus lennuk passis poolteist tundi maas ja siis lõpuks meie kaptenil läks hing täis, niiet ta viskas ise reisijate kotid peale,» räägib Nordica juht. Probleeme maapealse teenindusega on veelgi - üks päev sõitis maapealse teeninduse auto Varssavis Nordica lennuki tiivale otsa.

Inimlikke põhjuseid, miks lennureisid hilinevad, on veelgi. Näiteks tuleb aeg-ajalt ette olukordi, kus reisija pagas jõuab lennukile, kuid reisija ise magab lennu maha ning seetõttu tuleb selle reisija pagas turvariskide tõttu lennukist eemaldada.

«Nüüd kui sul on 88 kotti ja nende seast hakatakse seda õiget kotti otsima, siis see tekitab juba vähemalt 20 minutit hilinemist,» selgitab Tomba. Samuti on lennufirmad dilemma ees juhul, kui oodatakse transiitlennult saabuvaid reisijaid. «Valikus on, kas tuleme õigeaegselt ära ja jätame 20 reisijat maha, või ootame ära - võimaluse korral ootame alati ära,» lisab ta.

Tihenev lennuliiklus ja ilm annavad oma panuse

Tulles tagasi aga levinumate põhjuste juurde, miks lennud hilinevad, lubab Tomba meil lahkelt pilgu heita Nordica siseveebi, kus on võimalik lende ja nende staatust jälgida reaalajas. Tomba juhib meie tähelepanu peatselt väljuvale Tallinna-Amsterdami lennule.

«Hetkel on näha, et Amsterdamis on ilmaga probleemid jälle ja nad üritavad lende maas hoida, meil pole mõtet sinna kohale lennata ja tiirutada lennujaama kohal, kui kõik seal tiirutavad, õhuruum on nii umbes,» räägib Tomba.

Ta lisab, et arvatavasti hilineb lennu väljumine sloti tõttu paari minuti võrra. Slotid ehk maandumis ja õhkutõusu load on Eurocontrol'i poolt väljastatavad õhuruumi piirangud ja just nendega ongi meeste sõnul seotud kõige suurem protsent hilinemisi.

Kukemelk selgitab, et kui maandumisajad on lennufirmale teada juba poolt aastat ette, siis Eurocontrol jälgib lennuliiklust igapäevaselt ja annab välja uusi teateid selle kohta, kas lend võib ikka ette planeeritud ajal väljuda.

Meestega vesteldes selgub, et kõigile reisijatele tuttav küsimus: kas siis tõesti varem ei saanud lennu hilinemisest teada anda, on igati õigustatud küsimus.

Olukord võib kiirelt muutuda

Kukemelk tunnistab, et vahel saadakse juba hommikul teade, et õhtusel lennul on Eurocontrol'i slottide tõttu kolme tunnine hilinemine ette nähtud, kuid vaatamata sellele reisijaid koheselt ei teavitata, sest enamik slotte paranevad päeva jooksul.

«Eurocontrol'i slot on selline muutuv pilt,» lausub ta ja lisab, et kui nad otsustavad juba hommikul õhtuse lennu näiteks ilma pärast ära jätta ja õhtul paistab ikkagi päike, on reisijad samamoodi pahased nagu siis kui lennu ära jäämisest teatatakse vahetult enne lennu planeeritud väljumist.

Samuti ei ole mõtet reisijaid muutustest teavitada varem, sest pärast esmase info saamist ei tea ka lennufirmad ise, kui pikalt neil probleemi lahendamiseks aega kulub. «See sõltub nii mitmetest elementidest, näiteks leiame vajamineva jupi kolme tunniga, aga meeskonna tööpäev on selleks ajaks juba läbi saanud ja peame uue meeskonna leidma,» selgitab ta.

Halb ilm pole ainuke tegur, mis lende hilinema sunnib. Kukemelki sõnul on lennunduses 95 ametlikku hilinemiskoodi, mis jagunevad kaheks: user controllable ja user non-controllable. User controllable on lennufirma enda poolt kontrollitav põhjus lennu hilinemiseks, näiteks  lennufirma poolne tehniline viga.

User non-controllable põhjuseks võib olla nii streik Brüsselis, terrorirünnak lennujaamas kui Eurocontrol'i poolt kätte saamata jäänud slot. «Tihti peale kui inimesed ütlevad, et jälle Nordica hilineb, siis enamus nendest on mitte meie kontrolli all olevad hilinemised,» lisab ta.

Vahepeal näeme, kuidas algselt jälgitud Amsterdami lennuk tõusebki õhku eeldatud kahe minutilise hilinemisega. Siinkohal võib reisijatel tekkida küsimus, miks ei lenda lennukid siis varuga? Suurema varu miinuseks on järjekordselt Eurocontrol ehk nende poolt jälgitav lennujaama õigeaegne saabumine.

Nii leiaksid reisijad end olukorras, kus ühtegi probleemi ei esine, 20-30 minutit varem lennukis istumas ja ootamas, et lennuk juba õhku tõusta tohiks. «Siis saaksime teistpidi küsimusi, et miks reisijad istuvad lennukis ja raiskame nende aega,» arutleb Kukemelk.

Öise lennu Tartusse suunamine paras ooper

Suuremate probleemide puhul ei aita ainult lennu hilisemaks lükkamisest, vaid lend tuleb tühistada. Lennu tühistamiseks piisab vaid paremast hiireklikist väljuval lennul, näitab Tomba meile naljatledes.

«Odavam oleks lende tühistada, aga mõtleme ka selle peale, et reisijatel oleks ikka mugavam,» lisab ta. Sellel samal põhjusel makstakse ka Tartu lennujaamale, et olukorras, kus lennuk hilineb ja jõuab Tallinnasse ajaks kui lennujaam on juba kinni, ei oleks lendu vaja tühistada ja reisijad jõuaksid lihtsalt hilinemisega koju. «See on paras ooper hakata sellist asja tegema,» selgitab Tomba öise lennu Tartusse ümber suunamise tagamaid.

Hilinenud lendudega tegelemine pole meeste sõnul kergete killast. Näiteks juhtub tihti, et hilinemise tõttu saab lennuki pardameeskonnal tööaeg otsa ja välismaal pole võtta kedagi, kes neid asendaks.

Siis tulebki alustada läbirääkimistega, et leida keset ööd uus meeskond, kes oleks valmis teise lennujaama kohale lendama. «Sorry, ma saan aru, et sul on tore jaanipäeva, aga tule Saaremaalt tagasi,» toob Kukemelk näite, kuidas asendajate leidmine pole kellelegi meeldiv.

Vahel ei saa Eestis üldse maanduda, kui Tallinna lennujaam on suletud ja Tartu maandumisrajalt vaatab vastu paks udu, siis tuleb lennufirmal maanduda naabrite juures.

Kukemelki sõnul on keskööl Soomes maandudes 80le reisijale hotelli leidmine keeruline, seega on ka nende huvides, et võimalusel lendaksid Tallinna lennujaama sulgemise korral lennukid ikkagi Tartusse, nii jõuavad ka inimesed kiiremini koju ja päeva lõpuks võidavad kõik.

Tänaseks on Nordical olemas kaks varulennukit ehk kui midagi juhtub, on võimalik lennukid omavahel ära vahetada ja kellegi reis üldiselt katki ei jää.

Toimetavad täna askeetlikes oludes

Lõpetuseks tutvustab Kukemelk meile ka Nordica kontoriruume. Eesti rahvusliku lennufirma ruumides  jääb esimese asjana silma tagasihoidlik ruumikasutus – Nordica taustajõud jagavad vennalikult laudu ning tööd tehakse pead jalad koos.

«Hetkel peame askeetlikes tingimustes hakkama saama, ega ta ideaalne pole, aga inimesed on tublid olnud,» ütleb Nordica äriarendusjuht Sven Kukemelk ning selgitab, et Nordica lennukite arv on jõudsalt suurenenud ja kontoriruumid pole hetkel veel lihtsalt järgi jõudnud.

Küll aga helgem tulevik juba paistab, sest detsembris kolitakse ümber uutesse avaramatesse ruumidesse.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles