100 esimest europäeva: poodnikud kipuvad kroone unustama, tarbijad mitte

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski tunnistab, et euroga harjumine pole lihtsalt läinud ka tema jaoks.

FOTO: Mihkel Maripuu

Eelmisel pühapäeval möödus euro käibelevõtmisest sada päeva. Hanna Turetski tarbijakaitseametist rääkis neile laekunud kaebustetulvast ja inimeste peamistest muredest.

Kuidas on euro sada esimest päeva möödunud tarbijakaitse seisukohast vaadatuna?

Kõige suuremaks rikkumiseks on läbi kolme kuu olnud vale ümardamine, näiteks on üksikutel juhtudel hinnad ümardatud viie või isegi kümneni. Üldiselt on aga praeguseks esialgne väga tempokas ja eurokeskne toimetamine on asendunud tavapärase järelevalvetegevusega.

Millised on olnud tarbijate euroteemalised kaebused?

Esimese kuu või ka veebruari keskpaigani tuli väga palju signaale tarbijatelt nii hinnatõusude kohta kui ka puuduva hinnateabe kohta. Lisaks tekitas segadust asjaolu, et pandipakendi hind odavnes - kui varem oli  kroon, siis nüüd 0,06 eurot ehk 94 kroonisenti.

On hea meel tõdeda, et meil on palju teadlikke tarbijaid, kes puudusi märkavad ja sellest ka teavitavad.

Mis on inimeste jaoks euroga harjumisel olnud kõige suurem probleem?

Kindlasti on olukorra muutnud keeruliseks krooni ja euro kurss ja uute väikeste hindadega harjumine. Algselt oli probleemiks, et kaupmeestel ei olnud anda tagasi väikseid eurosente.

Ühe probleemina võib veel välja tuua, et tarbijad teevad oma ostuotsuse lähtuvalt ikka Eesti krooni hinnast ning kui hind puudu on, siis tarbija on raskustes. Algul tekitas segadust ka hinnakujundus ja see, et osadel toodetel oli hind eurodes ja osadel kroonides.

Lisaks tuleb harjuda numbriliste väärtuste vähenemisega. Toodete hinnad on väiksed - näiteks sai maksab 44 eurosenti - ning seega tunduvad hinnad inimeste jaoks odavad, kuigi tegelikkuses see nii ei ole. Taoline eksiarvamus võib viia olukorrani, et inimesed ei suuda kuuks ettenähtud rahaga välja tulla.

Mis seisus on asjad tänaseks? Kas inimesed küsivad ikka euroga seotud teemadel nõu ja abi?  

Viimase nelja nädala jooksul on tarbijate pöördumised oluliselt vähenenud. Kuid siiski  laekub jätkuvalt informatsiooni rikkumiste kohta või ka küsimusi - umbes viis tükki nädalas viimase paari-kolme nädala jooksul.

Viimasel ajal on hakanud sagenema ka olukord, kus hinda Eesti kroonides enam ei esitata. Müügile on tulnud uued tooted ning neile on unustatud lisada kroonihind, kuna käibelolevaks maksevahendiks on juba euro. Enamasti on see siiski klienditeenindajate eksimus, mis parandatakse koheselt selle ilmnemisel.

Kuidas on teie endaga? Kas euro kasutamine tekitas üldse probleeme või on isiklikult kõik valutult läinud?

Mis seal salata, ka minul on eurodega igapäevane majandamine pisut harjumatu kuna raha väärtus on võrreldes krooniga ikka väga erinev ehk  sendid on väärtuslikud. Sageli avastan, et rahakoti sendilahter läheb vaevu kinni  kuigi  olen olnud aastaid peamiselt kaardiga maksja.

Endiselt avastan end aeg-ajalt kroonihindasid võrdlemas.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles