Norra tolliamet nõudis eestlannalt auto pärast hiigelsummat
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
19. aprill 2011, 10:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norras elaval eestlannal Katrin Meil tuli maksta ligi pool miljonit Norra krooni kodumaalt liisitud auto kasutamise eest. Naine ise väidab, et pole midagi valesti teinud.
Nimelt liisis 2005. aastal auto Eestist Mei ehitusfirma ja selle sammu otsustas naine teha pärast kohaliku politseiga konsulteerimist, kirjutab Aftenposten.
Eesti numbrimärkidega Fiat Ducato said enda käsutusse firmas töötavad Eestist pärit ehitusmehed. Mei kinnitab, et tema sellega ei sõitnud.
Norra reeglistiku järgi tuleb kodanikel ja riigis alaliselt elevatel inimestel välismaal registreeritud autode eest maksta samu tasusid kui Norras registreeritud autode puhul. Kuigi Mei sõnul ei kasutanud autot tema, vaid firma ajutised töölised Eestist, jäi tolliamet teisele seisukohale.
Mei proovis ametile ja ka kohtule selgitada, et oli enne auto liisimist küsinud nõu politseilt, järginud kõiki temale teadaolevaid reegleid ega istunud kordagi ise Eestist toodud auto roolis. Lisaks ei olnud auto tema, vaid firma oma.
Amet sai siiski kahel kohtuprotsessil õiguse ning Meil ei jäänud muud üle kui maksta ära varem auto eest tasumata jäänud keskkonnamaks, registreerimismaks ja käibemaks, kokku summas 415 109 Norra krooni ehk 53 300 eurot. Selle lisandusid veel mõned viivised ja lõivud.
«On kurb, et selgitad ja selgitad, esitad kõik dokumendid ja lepingud. Aga miski ei aita,» tunnistas Mei Norra ajalehele Aftenposten.
Nõutud summa eest tasumiseks müüs Mei maha endise abikaasaga koos loodud ehitusfirma aktsiad, ladus lauale enda ja oma kahe lapse jaoks säästetud raha ning laenas veel perelt juurdegi. «Olen tolliametile maksnud kõik, mis mul oli,» märkis ta.
Mitu aastat kestnud katsumusest hoolimata ei kavatse naine Norrast lahkuda. Tal on uus töökoht ja unistuseks jätkata Eestist saadud juristiharidust Oslos magistriõppes.