Kuidas tulla rahaliselt toime, kui kolid vanematest eraldi?

, vabakutseline ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka tudeng peab vajadusel sente lugema, kui on lõbustustele liialt kulutanud.
Ka tudeng peab vajadusel sente lugema, kui on lõbustustele liialt kulutanud. Foto: panthermedia.net / Benis Arapovic

Paljud noored alustavad iseseisvat elu ülikooli minnes. See annab rohkem vabadust, kuid lisandub ka palju kohustusi, üks olulisim neist on rahaasjade korrashoid. Kuidas teha endale eelarve ja millega arvestada, et kuu lõpus rahakriisi poleks?

Kui kolite vanematest eraldi elama, siis väljaminekud tavaliselt tõusevad, kirjutab SEB rahaasjade foorum. Kulutusi on peamiselt kahte sorti: kindlad ja paindlikud. Kindlad kulutused on üldjuhul fikseeritud igakuised väljaminekud, mida ei saa vältida ega muuta (üür, pangalaen, kommunaalmaksed, õppemaks jm.

Paindlikud kulud sõltuvad elustiilist ja soovidest, hõlmates väljaminekuid toidule, transpordile, riietele, telefoniarvele ja meelelahutusele. Need on asjad, mille eest varem maksid vanemad, kuid nüüd peate need suures osas ise tasuma. Paindlikke kulutusi on oluline planeerida, et need ei hakkaks segama kindlate väljaminekute tasumist.

Töötamine annab lisasissetuleku võimaluse

Kui väljaminekud hakkavad tõusma, siis tuleb suurendada ka sissetulekuid. Õpingute ajal lähevad paljud tudengid osalise ajaga tööle, et saada lisasissetulekut, suuremat sõltumatust vanematest ning töökogemust, mis võib olla tulevikus väga väärtuslik. Tudengitele sobivad ka hooajalised või projektipõhised tööd, sest need jätavad aega õpingute jaoks.

Tudengina tööle minnes ei peaks keskenduma võimalikult suure palga teenimisele, vaid pigem õpingute kombineerimise ja töökogemuse saamise võimalusele. Paljud kõrgetel ametikohtadel olevad inimesed on alustanud tudengina madalamalt ja aastatega firma sees karjääriredelil ülespoole liikunud.

Nõuanded, kuidas planeerida oma rahaasju:

Planeerige oma eelarvet. Teadke täpselt, kui palju kulutate ja palju teenite. Nii on teil parem ülevaade sellest, kas kulutate parajalt või liiga palju ning kuivõrd saate raha kõrvale panna.

Pange prioriteedid paika. Tehke nimekiri asjadest või teenustest, mida on kindlasti vaja osta, sest siis on järgmine kord kergem vastu panna ebavajalikele kulutustele. Nõnda õpite paremini vahet tegema, kas lihtsalt tahate midagi või vajate seda.

Arved makske esimesena. Tehke endale harjumuseks maksta esimesena ära kohustuslikud arved ja fikseeritud väljaminekud ning alles siis hakake kulutama paindlikele asjadele, lõbustustele ning hobidele. Arvestage, et info maksehäirete kohta on avalik ja võib mõjutada tulevikus teie uusi lepinguid või tehinguid toodete või teenuste ostmisel.

Koguge raha. Kunagi ei tohiks kulutada rohkem kui teil on ning targem on koguda tagavara raskemateks päevadeks. Koguda saab nii ümbrikusse kui ka teisele pangaarvele.

Õppige ütlema ei. Maailm on täis ahvatlusi ja müügipakkumisi – kõik proovivad teile müüa oma tooteid või teenuseid. Keskenduge oma prioriteetidele ja õppige ära ütlema pakkumistele, mis neid segama hakkavad.

Kasutage ISIC-kaarti. Tudengitele mõeldud ISIC-kaart annab rohkelt soodustusi, mis pakuvad teile muretumat ja lahedamat tudengielu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles