Korstnapühikijate järjekorrad võivad sügisel olla kuid pikad

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Korstnapühkija Tõnis Raid.

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/PM/SCANPIX BALTICS

Sügise saabudes soovitavad Päästeamet ja Eesti korstnapühkijate koda majade küttesüsteemid puhtana hoida, kutsudes korstnapühkija, kelle järjekorrad võivad küttmishooaja saabudes mõningatel juhtudel ulatuda juba kuude pikkuseks.

Juhan Räni, kogenud korstnapühkija ja Eesti korstnapühkijate koja juhatuse liige, sõnas, et hooaeg algab korstnapühkijatel tavaliselt märtsis või aprillis, sest siis saab võimalikud leitud vead enne kütteperioodi algust likvideerida, küttekollete hoolduse õigel ajal ära teha ja uuele kütteperioodile rahulikult vastu minna. «Korstnapühkimise hooaeg kestab aasta läbi, kuid eelduseks on see, et hoone omanik tagab turvalise ligipääsu küttesüsteemi kõikidele osadele ehk, et katustele on paigaldatud vajalikud redelid ja platvormid.»

Kui tihti tasub korstnapühkijat kutsuda?

Vastavalt tuleohutusseadusele tuleb küttekoldeid puhastada kord aastas. Räni sõnas, et kui elatakse üksikelamus, kus on üks korter, võib inimene seda teha ise oma tarbeks ja siis peab ta korstnapühkija kutsuma iga viie aasta tagant. «Kuid kui tegu on juba paarismajaga või korterelamuga siis tohib korstnapühkimise töid seal teostada ainult litsentseeritud korstnapühkija, kes oma töö kohta peab alati väljastama korstnapühkimise akti.»

Sügise peale ei tasu aga alati korstnapühkija kutsumist jätta, sest siis võivad järjekorrad pikaks venida. Korstnapühkija Räni ütles, et siis tuleb kõigile ühel hetkel meelde, et küttekolded vajavad hooldust. «Järjekorrad on korstnapühkijate kaupa erinevad- paarist nädalast kuni paari kuuni. See oleneb reputatsioonist ja kas ta töötab üksi või mitme mehega.»

Hinnad peaksid jääma, sõltumata mehest, 40-60 euro ulatusse. «Peab arvestama ka seda, kui tihti inimene laseb omi küttekoldeid puhastada. Kui küttekolded on  aastaid puhastamata on ka hind kallim,» sõnas Räni. Korstnapühkija teadis rääkida ka ühest juhtumist, kus pühkimise eest küsiti ulmelised 290 eurot, mida on Räni arvates liiga palju. Tema ise oleks selle eest küsinud tõenäoliselt umbes 60 eurot.

Korstnapühkijatel on ka kolm tasemetunnistust, mille järgi endale sobiv tellida. Kolmanda taseme pühkijad on algajad ja tohivad puhastada ainult üksikelamuid, tase neli tohib pühkida juba iga maja küttesüsteeme ja kõige kõrgem tase, ehk tase viis, tohib lisaks puhastamisele anda eksperthinnanguid ja soovitusi maja küttesüsteemi kohta. Hinnaerinevust aga sõltuvalt tasemest ei tohiks olla.

Juhan Räni palus kõigil kontrollida, keda oma koju kutsutakse. «Turul tegutseb hinnanguliselt paarkümmend meest, kel ei ole litsentsi. Litsentsi olemasolu saab kontrollida kutsekoda.ee kutseregistrist,» ütles korstnapühkija. Selliste meeste poolt väljastatud paberid on seaduse silmis kehtetud ja seega õnnetusjuhtumi korral puudub inimesel ka igasugune kindlustuskaitse, lisab korstnapühkija.

Kui ei hoolda küttekoldeid tekib tuleoht

Korstnapühkija Räni sõnas, et tahm ja pigi, mis korstnate sisse kogunevad, on kergesti süttivad materjalid ja põlevad kuni 1200 kraadisel temperatuuril. «Tahmunud suitsulõõrid ei lase küttekolletel sooja salvestada ja küttekolde kütmiseks võib kuluda kuni 80 protsenti rohkem kütet,» ütles Räni ja palus inimestel endale südamele panna, et vaadataks millega nad ahju kütavad. «Mähkmed, kilekotid, tetrapakid ja muu taoline prügi tasub viia prügikasti. Ei pane me ju oma auto paaki kvaliteetse bensiini asemel mingit jama põhjendusega, et see põleb,» ütles Räni ja rõhutas, et seda tehes lähevad tagajärjed liigagi kalliks.

Päästeameti ohutusjärelvalve osakonna ekspert Tagne Tähe sõnas, et õigem on rääkida mitte ainult korstna puhastamisest vaid kogu küttesüsteemi puhastamisest. «Korsten on ainult üks osa küttesüsteemist.»

Päästeameti ekspert rõhub, et kui küttesüsteemi ei puhasta, siis on ainult aja küsimus, millal toimub tahmapõleng, sest tahkeküttega kütmisel tekib alati põlemisjääke, mis küttesüsteemi kogunevad ja «soodsate» tingimuste saabumisel süttivad. «Tahmapõleng on ohtlik, sest selle käigus tekkiv kõrge temperatuur võib põlema panna küttesüsteemi läheduses olevad muud hoone osad. Samuti nõustub Tähe korstnapühkija Räniga, et küttesüsteem ei küta enam hästi, kui seda puhastatud pole.

«Kõige suurem karistus inimesele on see, kui puhastamata ja mitte korras küttesüsteemist tekkiv õnnetus hävitab kodu või hukutab seal elavad inimesed,» vastas ekspert. Päästeametiinspektorid aga püüavad inimesi suunata küttesüsteemi korrashoiule ja ohutusele, et seda ei juhtuks. Inimeste mõjutusvahenditena on inspektoritel kasutada nii väärteotrahv, kui ka ettekirjutus. «Kindel on see, et ohu avastamisel kasutab inspektor vajadusel kõiki temale antud vahendeid, et panna küttesüsteemi kasutaja kasvõi kohutuslikus korras huvi tundma oma kütteseme seisukorra vastus ja oma ohutuse tagamiseks tegutsema.»

Ohutusjärelvalve osakonna eksport Tähe sõnas, et korstnapühkija regulaarne külastus tagab kindlustunde, et spetsialist on küttesüsteemid üle vaadanud ja kõik on töökorras ning ohutu. «Vajadusel saab spetsialistilt tagasisidet ja soovitusi, kas sinu küttmisvõtted ja kütmiseks kasutatav materjal on kütteseadmele sobilik. Näiteks kui seadmesse on lühikese ajaga tekkinud palju pigi või tahma, siis võib see viidata sellele, et küttematerjal on märg või muud kütmisvõtted pole päris õiged.»

Infot sinu elukohas tegutsevate korstnapühkijate kohta leiab aadressil www.korsten.ee või helistades Päästeala infotelefonile 1524. Päästeamet soovitab korstnapühkija tellimisel uurida kindlasti, kas tal on olemas kutsetunnistus. Seda saab vajadusel kontrollida kutseregistrist www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles