Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kui tihti tuleks rätikuid pesta?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rätikud. | FOTO: Scanpix

Me kuivatame iga päev oma äsja pestud keha rätikuga, sealjuures mõtlemata, kui must või puhas rätik tegelikult on.

Vannitoa rätik on ideaalne koht bakterite kasvuks, vahendab news.com.au. Seda eriti, kui teda ei kuivatata korralikult ja ta pärast pesemist niiskes kohas on.

Arizona Ülikooli mikrobioloog Charles Gebra avastas, et ligi 90 protsenti vannitoa rätikuid sisaldasid kolibaktereid, mõningatel juhtudel leidis mikrobioloog lausa salmonellat.

«Kui sa kuivatad kaks aastat oma nägu käterätikusse, siis on su näos tõenäolisemalt rohkem kolibakterit kui sa oleksid oma pea WC-potti pistnud ja vett peale lasknud,» sõnas ta.

Gerba soovitas rätikuid pesta iga kahe pesemise järel, seda eriti lastega perede puhul. Loputamine ei ole mikrobioloogi sõnul piisav.

Rätikud lähevad mustaks, sest igal kasutuskorral läheb terve hulk baktereid ja haigusetekitajaid, mida me kaasas võime kanda, rätikule.

Rätikud, mis on pärast kasutust mõnda aega niisked, on potentsiaalne bakterite kasvulava.

Kuigi see kõlab hirmuäratavalt, siis tegelikult see väga õudne polegi. Inimese keha on harjunud elama keskkonnas, kus on mikroobe.

Selle rätiku kasutamine, kus on leida sinu enda baktereid, ei tohiks midagi halba teha. Ja isegi kui juhtub, et peaksid kellegi teise rätikut kasutama, siis sealsete bakterite kaudu haigeks jääda on üsna vähetõenäoline.

Columbia Ülikooli meditsiinikeskuse mikrobioloogi Susan Whittieri sõnul on kõik korras, kui rätik saab kasutamiskordade vahel korralikult kuivatatud. Siiski soovitab ta vältida teiste rätiku kasutamist lahtiste haavade korral.

Tagasi üles