Tulevikuennustus: miks me ei oma 2030. aastal midagi? (2)

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulevikus on jagamismajandus nii kaugele läinud, et enamike asju ei ole mõistlik mitte omada vaid vajadusel rentida.
Tulevikus on jagamismajandus nii kaugele läinud, et enamike asju ei ole mõistlik mitte omada vaid vajadusel rentida. Foto: SCANPIX

Ei tundu just eriti loogiline omada asju, mida väga harva kasutame. Tulevikus ei pruugi me aga üldse midagi omada, vahendab news.com.au.

Ärifuturisti Morris Miselowski sõnul saabub umbes 2030. aasta paiku aeg, kui ballikleidi või mutrivõtme vajadusel lähme internetti, maksame väikese tasu ja rendime selle.

Enamik meist ei oma autot ja suvilat ega tööta iga päev samas kontoris. Meie kodud ei ole täis asju, mida me harva kasutame. Miselowski sõnul seisneb tulevik asjade laenamisel, mitte nende omamisel.

«Me oleme harjunud omandama asju lihtsalt selleks, et äkki tulevikus läheb vaja. Tegelikkus on see, et enam ei ole vaja neid asju omada, sest neid saab ka kiiresti ja väikese raha eest rentida,» rääkis Miselowski. «Ühtlasi on asjade omamine läinud järjest kallimaks ja paljud ei saa endale seda lubada.»

Näitena toob ta muruniiduki, suvekodu ja auto. «Me ei pea neid asju ostma,» märkis ta. «Kui tahame, siis saame neid laenata ja siiski saada selle kogemuse.»

Selle teooriaga nõustub ka Austraalia startup'i Sharing Hub tegevjuht Steve Ornstein, kelle sõnul ei ole majanduslikult mõistlik inimesel omada asju, mida ta harva kasutab.

Siin on Miselowski nimekiri võimalustest, kuidas jagamismajandus tulevikus meie elu mõjutab:

Kohaletoimetamine: «Supermarketid ja veebipoed toovad kauba peaaegu igale poole koju kätte, kuid inimesed hakkavad otsima veel kiiremat võimalust,» sõnas ta. «Inimesed, kellel on autos natukenegi ruumi, hakkavad kaasinimestele toitu koju tooma. See ei pea olema vaid toit, see võib olla mis tahes.

Ladustamine: «Inimesed, kel on garaaž või mõni muu lisaruum, saavad hakata seda välja üürima,» kinnitas ta. «Tulevikus ei ole kõige suurem ladu tänapäevane traditsiooniline ladu. See on inimeste jaoks liiga kauge. Kujuta ette, kui saaksid oma asju naabri garaažis hoida.»

Reklaamimine: «Inimesed on nõus oma autopinda välja rentima reklaamile. Tulevikus on see väga tavapärane,» ütles ta.

Söögi tegemine: «Paljud inimesed hakkavad tulevikus sulle süüa tegema, kas siis enda või sinu kodus,» märkis ta. «Toidukullerite teenus on tõusmas lakke ja see on juba praegu aina populaarsem.»

Riided: «Juba praegu on olemas palju veebilehekülgi, kus saad endale mõneks tähtpäevaks riietuse või kostüümi laenata. Tulevikus laieneb see ka tavapäraste riiete hulka,» ennustas Miselowski.

Töötamine: «Kindla ajaga töötamine muutub tükitööks. Poole kohaga töötamist peeti varem pigem halva mainega tööks, sest see tähendas, et sa ei ole piisavalt hea, et täiskohaga töötada. Tulevikus töötab suur osa inimesi poole kohaga,» sõnas ta. «Ühtlasi saab töölaudu hakata välja rentima. Samamoodi nagu tänapäeval teevad juuksuritöökojad.»

Tööriistad: «Kui sul on vaja haamrit või mutrivõtit, siis võid seda lihtsalt naabrilt laenata, selle asemel, et hoida tervet komplekti enda garaažis,» ütles ärifuturist.

Vanavanemad: «See kõlab küll kohutavalt, aga perekonnad, kellel puudub vanavanem, saavad endale palgata ühe. See toetab sotsiaalset sidusust ja aitab perekondadel, kellel on abi vaja, seda saada,» rääkis Miselowski.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles