Riik toetab 1,5 miljoni euroga kodudes küttesüsteemide korrastamist

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahju kütmine.
Ahju kütmine. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Projekti «Kodud tuleohutuks» kogueelarve koos oodatava kohalike omavalitsuste panusega on 3 miljonit eurot ning see on esimene kord, kui nii suures mahus koduste küttekollete parandamist toetatakse.

Siseministeeriumi partnerid on päästeamet ja kohalikud omavalitsused ning siseminister Andres Anvelt kutsubki üles kohalikke omavalitsusi projektiga ühinema. Just kohalikel omavalitsustel on kõige rohkem teavet oma elanike kohta ning nende õlule on seatud ka oma toimetulekuraskustes elanike toetamine, kuid omavalitsuste võimalused selleks on erinevad, teatab siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Merje Klopets pressiteates.

Valitsus leppis kokku 1,5 miljoni euro eraldamise toimetulekuraskustes kodude küttesüsteemide kordategemiseks. «Kohalikel omavalitsustel jääb igal aastal erinevatel põhjustel kasutamata osa sotsiaaltoetusteks ja -teenusteks mõeldud rahast, mida võib kasutada kehvas korras kodude tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks. Kui võtta sellest jäägist raha, nii et riik paneb teise poole juurde, saaks Eestis tuleohutuks kuni 800 kodu, sealjuures 500 kõige kriitilisemas seisus olevat elamispinda,» julgustas siseminister omavalitsusi projektiga liituma.

Päästeameti andmetel on küttekolded üks neljast olulisemast eluhoonetulekahjude põhjusest. Mullu hukkus põlengutes 39 inimest, neist 37 oma kodus. Aastas põleb keskmiselt 700-800 kodu, näiteks 2016. aastal põles 787 kodu. Siseminister Andres Anvelt rõhutas, et ohutus ei ole luksuskaup ning see peab olema kättesaadav kõigile, majanduslikust ja tervislikust seisundist sõltumata. Tules hukkunute arvu drastiliseks vähendamiseks pole muud võimalust kui kodumajapidamistesse investeerida. «Me juba oleme oma päästevõimekusega Euroopas tipptasemel reageerimiskiiruse poolest. Võime osta veel kümme kiiremat päästeautot, aga see ei aita, kui kodune küttekolle on katki ja raha selle parandamiseks ei ole,» sõnas Anvelt.

Eestis on ligikaudu 649 000 eluruumi ning mullu tehtud üle-euroopaline Eurofoundi uuring näitas, et 23 protsendil eluruumidest on küttekolle korrast ära. Siseministeeriumi, päästeameti ja kohalike omavalitsustega koostöös kavandatava projekti «Kodud tuleohutuks» tehnilised tingimused töötab päästeamet välja lähiajal ning koduste küttekollete korrastamine algab 2018. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles