Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kuidas käituda, kui märkad teeserval looma?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Põder sõiduteel. | FOTO: Marianne Loorents

Autoga mööda Eestimaad liigeldes võib teeservadel kohata erinevaid mets-, kari- või koduloomi. Loomad võivad aga käituda ja liikuda väga ettearvamatult.

Nii satuvad nad tihti linnapilti või tiheda liiklusega maanteele. Ootamatult teele jooksnud loomad külvavad segadust, tekitades eluohtlikke olukordi nii endale kui ka sõidukiga liiklejatele. Igal aastal hukkub meie teedel tuhandeid loomi ning saab kannatada inimesi ja sõidukeid. Et taolisi kokkupõrkeid vältida, peab iga juht teadma, millal liigub meie teedel kõige enam loomi ja kuidas käituda, kui märkad neid teeserval või satud vastavate liiklusmärkidega tähistatud aladele. Mida teha aga siis, kui kokkupõrge looma või linnuga on vältimatu?

Metsloom ei liigu ainult pimedas

Eesti Jahimeeste Seltsi esimees Margus Puust toob välja, et metsaasukad liiguvad enamasti kas varavalges või õhtuvidevikus ja päevasel ajal enamik loomi üldjuhul magab. «Kui ulukite und juhtuvad segama näiteks seenelised või marjulised, võib metsloomi ka päeval liikumas näha,» ütleb Puust. Metsloomad muutuvad aktiivsemaks sügisel algaval ajujahi perioodil, mis kestab oktoobrist veebruari lõpuni. Siis kohtab teeservadel ka oranžide vestidega jahimehi. «Kuna ajujaht toimub peamiselt nädalavahetustel, peaksid liiklejad sel ajal tähistatud aladel olema eriti tähelepanelikud, sest just siis võib mõni loom ootamatult metsast tee peale joosta.» Lisaks jahihooajale on loomad aktiivsemad ka jooksuajal. «Näiteks metskitsi võib kohata juuni lõpust augusti keskpaigani, põtru ja hirvi septembrist oktoobri keskpaigani ja metssigu novembrist jaanuari lõpuni,» loetleb Puust ja lisab, et põhimõtteliselt tuleb valvel olla aasta ringi.

Autoga peatumine võib päästa nii sinu kui ka looma elu

Loomad juhinduvad oma meelte kaudu saadud informatsioonist ja ei oska hinnata lähenevat ohtu. «Märgates teel looma, tuleb alati kiirust vähendada ja vajadusel ka seisma jääda,» toonitab jahimees. Ta lisab, et autoga peatudes tuleks kindlasti peale panna ohutuled, mis annavad ohust märku ka lähenevatele autodele. «Kui loom on tee ületanud, aga ei ole veel metsa sisenenud, tuleb arvestada, et ta võib ehmuda ja tuldud teed tagasi joosta,» selgitab Puust. Iga looma liikumise puhul peab arvestama ka tema eripäraga. Näiteks tulenevalt silmade asukohast kipuvad hirmunud jänesed lippama auto ees valgusvihus. Metskitsed ja kariloomad aga liiguvad enamasti karjades, mistõttu võib näiteks esimesele kitsele, kes teed ületab, järgneda ka teine või kolmaski.

Mida teha, kui oled metsloomale otsa sõitnud?

Keskkonnaagentuuri andmeil hukkus 2016. aastal liikluses 2162 metskitse, 208 põtra, 207 metssiga, 24 punahirve, 3 ilvest, 1 karu ja 1 hunt. Lisaks veel lugematu arv erinevaid väikeulukeid. Politsei statistika näitab, et kokkupõrgetest olid 16 väga rasked ja vajasid politsei sekkumist. «Kui olete loomale autoga otsa sõitnud, siis tuleb kõigepealt tagada abi inimestele ja alles siis tegeleda viga saanud või hukkunud loomaga. Raskemate õnnetuste puhul, kus inimene sai vigastada või juhtunu takistab liiklust, tuleb kindlasti teavitada ka politseid,» ütleb Puust.

Kokkupõrkest looma või linnuga peab teatama Keskkonnainspektsiooni numbrile 1313. Nemad on kohustatud informeerima õnnetusest kohaliku jahipiirkonna esindajat. Edastatavas teates tuleb kirjeldada võimalikult täpselt avarii toimumiskohta ja anda teada, kas loom või lind on hukkunud või vigastatud loom kohapealt põgenenud. Kindlasti ei tohi liikluses hukkunud looma kaasa võtta. Võimalusel peaks viisakas liikleja alla aetud looma tõstma teepervele, et vältida uusi liiklusohtlikke olukordi.

Sõiduk versus loom

Kokkupõrge looma või linnuga võib mõjuda laastavalt nii sõidukitele kui ka inimeludele. Seetõttu on oluline, et kindlustus kataks võimalikult paljude erinevate loomade ja lindudega tekkivaid kahjujuhtumeid nii asulavälisel teel kui ka asulas toimunud kahjude korral. «Enne poliisi sõlmimist tasub uurida, milliste isenditega kokkupõrke vastu kindlustusselts kindlustuskaitset pakub ja millistel teedel see kaitse kehtib. Lisaks tuleks mõelda reisijate peale, kes võivad kokkupõrkel vigastada saada, ka neid on võimalik koos sõidukiga kindlustada,» ütleb Gjensidige sõidukite kindlustuse tootejuht Marko Privoi.

Maanteekiirusel toimunud avarii võib hävitada sõiduki esiosa või koguni terve sõiduk. Taolise õnnetuse ulatus sõltub nii looma või linnu suurusest kui ka sõiduki tüübist – kas tegu on mootorratta, sõiduauto, bussi, veoauto või kaubikuga.

Kui kokkupõrke järel saab kahjustada ka sõiduk, millel on sõidukikindlustuse leping (kasko), tuleb sellest teavitada oma kaskokindlustuse pakkujat. Kasko lepingu olemasolul saab üldjuhul kohale kutsuda autoabi, mis vajadusel viib viga saanud sõiduki otse remonditöökotta. Lisaks transporditakse sõidukis viibinud isik marsruudi alg- või sihtpunkti (oleneb kindlustustingimustest). Enamik kindlustusi hüvitab metsloomale otsasõidu kahju ilma omavastutuseta, kuid otsasõidu vältimisel tekkinud kahjule rakendub omavastutus. «Sel juhul võib abiks olla pardakaamera kasutamine. Kui salvestiselt on näha looma või linnu liikumist, võib kindlustusselts seda kahju hüvitamisel arvesse võtta ja kahju hüvitada ilma omavastutust rakendamata,» selgitab Privoi.

Tagasi üles