Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Olmeprügi põletamisel tekkivad saasteained ohustavad kõiki

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ahju kütmine. | FOTO: Urmas Luik / Parnu Postimees/

Keskkonnaamet tuletab seoses alanud kütteperioodiga meelde, et majapidamises tekkinud olmeprügi põletamist tuleb vältida. Koduahjus tohib põletada kuiva puitu, immutamata puitu, kiletamata pappi ja paberit ning muud töötlemata looduslikku materjali

Majapidamises tekkinud olmeprügi ei tohi koduahjus, kaminas või katlas põletada. «Prügi põletamisel tekivad väga mürgised saasteained, mis võivad olla vähktõve, väärarengute ja arengupeetuse põhjustajad ning välisõhku paiskudes liiguvad need ained sealt otsesel sissehingamisel edasi inimese organismi,» selgitas Dagmar Undrits, Keskkonnaameti välisõhu peaspetsialist. Tema sõnul ei saasta põletamisel tekkinud toksilised ained mitte ainult õhku, vaid sadestuvad ka maapinnale, kandudes sealt edasi põhjavette ja aiasaadustesse, ohustades seeläbi kõiki, kes neid saadusi tarbivad.

Keskkonnaamet teatab pressiteate vahendusel, et niiske puidu põlemisel tekib õhku rohkem tahma ja vingugaasi, seega tuleks eelistada kuiva küttematerjali kasutamist. Puidu põletamisel eraldub ümbritsevasse õhku mitmeid saasteaineid, näiteks ülipeen tahm, vingugaas, samuti erinevad orgaanilised ühendid, mis on tervisele kahjulikud. Põlemisel tekkinud tahma peened osakesed võivad soodustada südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi haiguseid ning vähki. Vingugaas on aga toksiline aine, mis võib kesknärvisüsteemi ja südant kahjustades olla suurtes kogustes surmav. Kuigi ahiküttega elamupiirkondades on välisõhk kütmisperioodil rohkem saastunud kui kaugküttega elamupiirkondades, on siiski võimalik saastet teataval määral vähendada kasutades kvaliteetset küttematerjali, vahendab Keskkonnaamet.

Keskkonnaameti välisõhu spetsialisti hinnangul tekitab ühe perekonna tekitatud jäätmete põletamine koduahjus sama palju toksilisi ühendeid kui umbes 200 tonni prügi põletamine jäätmepõletustehases. Tehases põletatakse jäätmeid stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100°C, tänu millele põlevad toksilised õhusaasteained vähemohtlikeks põlemisproduktideks. «Seevastu koduahjus toimub jäätmete põletamine madalamatel temperatuuridel ja ebastabiilselt, mistõttu toksilised ühendid ei põle lõplikult ära ja temperatuuri kõikumine soodustab gaasiliste saasteainete ning pigi teket,» selgitas Dagmar Undrits, miks just kodune jäätmepõletus on ohtlik.

Jäätmete põletamisel on ülipeene tahma kontsentratsioonid võrreldes puhta puidu põletamisega palju kõrgemad. Ebapiisav õhu juurdepääs ja suur vabanev tuhasisaldus tahmavad ahju, millest algavad omakorda tuleohutuse probleemid. Tuleohutuse kohta saab lugeda pikemalt Päästeameti kodulehelt.

Tagasi üles