Eestis müüakse lahjemaid pesuvahendeid ajaloolistel põhjustel (8)

Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste volinik ütles sel nädalal ERRile, et n-ö toidurassism puudutab ka Balti riike, kus on müügil kehvema kvaliteediga pesuvahendid.

«Soomes ja Eestis müüdavad pesupulbrid on koostiselt erinevad,» rääkis kodumaise pesupulbri Mayeri arendusjuht Tanel Martin.

Esimest erinevust märkavad kõik, kel just nohu pole. Nimelt sisaldavad meil müüdavad ülemaailmsete brändide pesupulbrid märksa enam lõhnaaineid. «Skandinaavias keegi nii lõhnastatud pulbreid ei osta ja kui sellise pulbriga turule minna, siis müügiedu pole loota,» kinnitas Martin.

Võõrale maitsele tehtud kaup

Balti riikides müüdavad ülemaailmsete kaubamärkide pesupulbrid toodetakse Tšehhis ja Poolas, kus toodetakse Kesk- ja Ida-Euroopale mõeldud kaupa. «Sealsed turud tahavad tugevat lõhna ja Baltikumi jaoks ei hakka keegi eraldi retsepte tegema,» selgitas Martin. Samuti sisaldavad Skandinaavia turu jaoks toodetud pulbrid vähem pehmendusaineid, sest sealne vesi ei ole nii kare (suure mineraalainete sisaldusega - toim) kui Eesti vesi.

Läänes väiksemad pakendid

Tema sõnul müüakse läänes märksa enam kontsentreeritud pulbreid, mille hind on ka vastav, Eestis müüdavad pesuvahendid on lahjemad. «Aga see on tarbijaharjumustes kinni,» rõhutas ta. Martin selgitas, et Soomes jälgib inimene pesupulbrit või -geeli ostes pesukordade arvu, mitte kilo- või liitrihinda nagu hinnatundlikud Eesti ostjad.

«Soomes vaadatakse pakendil olevat kirja ja võrreldakse tooteid, jagades hind pesukordade arvuga. Seal on efektiivne mõtlemine palju enam arenenud,» rääkis Martin.

Ta tõdes, et eks sellisel tarbijakäitumisel ole ka oma põhjus. «Eks meid ole üle 20 aasta lahjema pulbriga harjutatud,» lisas ta.

Eestlasi ei peteta

Ühe Postimeest nõustanud asjatundja sõnul on Lääne-Euroopas pesuvahendite kontsentreerimisel jõutud uuele tasemele. «Saksamaal on pesupulbripakid väiksemad kui meil, aga pesukordade arv on sama, lihtsal sul on vaja vähem doseerida,» rääkis ta.

Tema kinnitusel liigutakse ka Ida-Euroopa turul samas suunas ning iga paari aasta pärast vähendatakse pesupulbri mahtu. «Turud ei ole kohe valmis üle minema mikroskoopilistele pakenditele,» selgitas ta sellist järkjärgulist üleminekut.

Asjatundja sõnul ei ole tootjad tegelikult huvitatud suurte pakkide müümisest, sest see on kulukam. «On vaja suuremat ladu, transport on kallim, seetõttu soovivad tootjad pigem müüa siirupit, mitte mahla,» selgitas ta.

Pesupulbriturg muutub

Mayeri arendusjuhi Tanel Martini sõnul on ilmselt varsti ka Eesti pesupulbriturul toimumas suuremad muudatused, sest tarbijad ei soovi tegelikult Kesk-Euroopa maitse järgi tehtud pesuvahendeid. «Minu prognoos on, et varsti on meie turul aina rohkem Skandinaavia tüüpi pesuvahendeid,» sõnas ta.

Kui keegi aga soovib võrrelda, kas läänest pärit pesupulber on ikka nii hea kui kodupoes müüdav, siis tuleks Martini sõnul võrrelda pesuainete vahemikke. Need on kirjas kas pindaktiivsete ainete või tensiidide nime all. «Pakendile reeglina valet ei kirjutata, sest järelevalve on väga tugev,» sõnas ta. Samas pole pesuainete võrdlemine sugugi lihtne «Kui lugeda paki pealt, et pindaktiivseid ained on 10-15 protsenti, siis samatüübilised ained võivad olla kvaliteedilt väga erinevaid, sest on sadu firmasid, kes neid toodavad,» rääkis Martin. Ta lisas, et neil puudub info, milliseid ained konkurendid konkreetselt kasutavad.

«Meie testime oma laboris tooteid kogu aeg ja ülemaailmsetel tippbrändidel nagu Ariel ja Persil on ikka väga kvaliteetsed pulbrid, ei saa midagi öelda,» sõnas kodumaise tootja esindaja.

Eestis on kõige suurem turuosa Arielil ja Persilil. Viimati nimetatud brändi tootja Henkel teatas Postimehele, et ametlikult Persili Skandiaavias ei müüda. «Persili bränditooted, mida aeg-ajalt sealsetes poodides leida võib, on müüki toonud poed ise, ilma Henkeli sekkumiseta,» seisab Henkeli peakorterist saadetud vastuses.