Volinik: töökogemuse nõue on kaudselt diskrimineeriv
8. oktoober 2017, 12:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/04/18/6562829t1h325d.jpg)
Erialasel töökohal teatud aja vältel töötamise nõue on võrdõigusvoliniku hinnangul kaudselt diskrimineeriv, kuna paneb lapsega kodus olnud naised tööturul kehvemasse olukorda.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta kirjutas sotsiaalministeeriumile, et on jõudnud järeldusele, et selliste ajaliste nõudmiste puhul on tegu kaudse diskrimineerimisega soo, lapsvanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise tõttu.
«See tähendab seda, et lapsevanemad – enamasti naised – satuvad tööalaselt halvemasse olukorda, kuna nad on näiteks viimase viie aasta jooksul olnud ka lapsega kodus. Ajavahemiku jooksul tehtud sooritust hinnates on tähtsaimaks seatud aga ajavahemik, mitte inimese tegelikud oskused ja pädevused, ammugi mitte inimese tegelik võimekus,» märkis Pakosta.
Kaudse soolise diskrimineerimisega on tegu siis, kui väliselt neutraalne säte või kriteerium seab tegeliku mõju alusel ühest soost isikud halvamasse olukorda kui teisest soost isikud. Näiteks töökuulutus, kus parimaks peetakse viimase viie aasta jooksul kõige enam teadusartikleid avaldanud kandidaati, seab halvemasse olukorda võimekad teadlased, kes on osa ajast olnud viimase viie aasta jooksul lapsega kodus.
Pakosta sõnul ongi sel puhul tegu kaudse diskrimineerimisega.