Mida teha, kui koer saab rästikult salvata?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Vaskuss ja nastik koerale ohtlikud pole, küll aga on ohtlik rästiku salvamine. Pildil Austraalia karjakoerad Agnes ja Dusha nastikupoega nuusutamas.

FOTO: Kalju Metsküla

Käes on kevad ja ilusad päikesepaistelised ilmad meelitavad üha enam koertega loodusesse pikemaid jalutuskäike tegema. Peale pikka talve naudivad aga kevadet ka rästikud, kes äsja üles ärganud. Ja mis saab mõnusam olla, kui päikesepaistel kuskil kivil, kraaviäärel või puukännul talvest kanget keha soojendada.

Rästik ei salva, kui teda ei segata ja pigem põgeneb võimaliku ohu eest. Kui aga põgeneda ei jõua või ei saa, kerib end kerra ja on susina saatel valmis ennast kaitsma. Koerad on uudishimulikud, eriti kui midagi susiseb ja vingerdab.

Harilik rästik on ainus mürgine madu Eestis, teda leidub kogu Euroopas ja ka Aasias. Rästiku poolt toodetud mürk on tsütotoksiline ja põhjustab tsütokiinide vabanemist kehas. Tsütokiinid omakorda tekitavad suuremat veresoonte läbilaskvust, veresoonte laienemist ja turset. Raskematel juhtudel võib tekkida eelneva koostoimel ka hüpovoleemia ja šokk.

Salvamiskohad on enamasti pea piirkond, nina ja jäsemed. Salvamiskohale tekib paari tunniga turse, koerad võivad olla ka loiud ja uimased kuni 24 tundi. Turse võib salvamiskohal püsida 10-14 päeva.

Rästiku mürk võib kahjustada ka südamelihast, neere ja maksa, põhjustades viimastes organpuudulikkuse enamasti 5-7 päeva pärast. Kui koer on rästiku mürgi suhtes allergiline, võib tekkida mõne minuti jooksul anafülaktiline šokk ja loom võib surra. Ohtlikum on rästiku hammustus kehakaalult väikestele koertele. Surmajuhtumeid tuleb kirjanduse andmetel ette 3,5-4 protsendil juhtudest.

Käitumine salvata saanud loomaga on sarnane käitumisele salvata saanud inimesega. Loom tuleb panna lamama, võimalusel mitte lubada liikuda. Mitte mingil juhul ei tohi salvata saanud jäset žgutiga kinni siduda ega mürki haavast välja imeda või lõigata. Selline käitumine suurendab kahjustuse ulatust salvamiskohal – võivad tekkida villid, verejooks ja kudede nekroos.

Ka see, mida foorumites räägitakse, et on mõttekas taskus kanda Prednisolon tablette - ei vasta tõele, sest enamikel salvamisjuhtudel vajab koer hoopis kliinikus vedelikteraapiat. Glükokortikoidid ei alanda seda turset, mis mürgi tõttu tekib, küll aga pärsivad põletikumediaatorite teket kehas.

Vastavalt Põllumajandusministri määrusele ei tohi loomaarst ravimit, sealhulgas Prednisoloni tablette väljastada ilma looma eelnevalt läbi vaatamata. Kui on kindel, et rästik on looma salvanud, tuleb kindlasti pöörduda loomaarsti poole.

Vaskuss ja nastik koertele ohtlikud ei ole.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles