Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Üle piiri tuuakse viis korda rohkem sigarette

11
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Sigarettide hinnad aasta algul Valga kaupluses Riskal. | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Sel nädalal avaldatud uuringust selgus, et Läti maksumärgiga sigarettide tarbimine on Eestis aastaga viiekordistunud. Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon näeb siin peamise põhjusena piiriülest alkoholikaubandust.

Möödunud aastal tõusis Eestis tarbitud Läti maksumärgiga sigarettide hulk kolmelt miljonilt 15 miljonile, näitas uuring. Tubakatootjate ametiliit usub, et üle piiri ei sõideta mitte tubatoodete pärast eraldi, vaid sigarette ostetakse pigem alkoralli kõrvalt. «Seda kõrvalmõju tunnevad nii tubakatootjad kui ka nende toidukaupade tootjad, kelle hinnad on tänu Eesti aktsiisipoliitikale Läti hindadest palju kallimad,» märkis Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esindaja Taavi Salumets.

Eesti ja Läti sigarettide hinnavahe on uuringu järgi praegu keskmiselt 35 eurosenti ning tuleval aastal kasvab hinnavahe veelgi. «Kui tänavu on hindade erinevus erinevates tootesegmentides 15–70 senti pakilt, siis pärast järgmiste aastate aktsiisitõuse kasvab hinnavahe 2020. aastaks keskmiselt 70 sendini pakilt, kui võtame arvesse erinevate kategooriate keskmise,» selgitas Salumets.

Tubakaaktsiis ei tõuse aga Eestis naaberriigiga ühtlaselt. Kui järgmisel aastal kasvab tubakaaktsiis Eestis kaheksa ja Lätis 10 protsenti, siis 2019. aastal hakkab see vahe drastiliselt muutuma. Nimelt tõuseb Eestis aktsiis siis 10 protsenti, kuid Lätis vaid viis. Samuti on ka hinnale juurde arvestatav proportsionaalne tubakaaktsiis Lätis 10 protsenti väiksem kui Eestis. Samuti on Lätis madalam ka minimaalne aktsiisisumma 1000 sigareti kohta. Salumetsa sõnul tähendab see, et kui järgmisel aastal tõusevad aktsiisid Eestis ja Lätis samas suurusjärgus, siis 2019. aastal kasvavad sigarettide hinnad Eestis 30–35, Lätis aga umbes 15 senti. «See kasvatab vahesid veelgi,» sõnas assotsiatsiooni esindaja.

Eriti suur on tubakapakkide keskmine hinnavahe järgmiste aastate esimesel poolel, sest Eestis tõstetakse aktsiisi iga aasta 1. jaanuaril, kuid Lätis tõuseb see alles 1. juulil. Niisiis, arvestades, et Lätis on sigaretid järgmise aasta esimesel poolel vana aktsiisiga, võib juuli alguseni piiri tagant suitsupaki soetada keskmiselt 0,63 senti odavamalt. Seega on ühe sigaretiploki pealt võimalik säästa peaaegu kuus ja pool eurot, sest tõenäoliselt ei sõida keegi Lätti vaid ühe paki järele.

Salumets väitis, et peale kahe riigi aktsiisimäärade on erinevad ka maksustruktuurid, mis mõjutab tema sõnul iga järgmise aasta maksulaekumisi enam ja enam. Ta kirjeldas, et suur osa arenenud maailmast liigub põhimõtte poole maksustada tubakatooteid võrdselt. Sama joont püüab järgida ka Läti, kes on asunud vastavalt IMFi ja Maailmapanga soovitustele langetama tubakatoodete hinnast sõltuvalt aktsiisikomponenti. Nii on nad tõstnud miinimumaktsiisi ning fikseeritud määra, millega maksustatakse kõiki sigarette sõltumata nende lõpphinnast. «Eestis on aga suhteliselt kõrge hinnast sõltuv aktsiisikomponent, mis sunnib tarbijaid ostma odavamaid tooteid ning vähendab aktsiisilaekumisi,» märkis Salumets.

Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon on seisukohal, et nii kaotavad tootjad ja jaekaupmehed järgmistel aastatel palju kliente ja tulu naaberriikidele ning enam mitte ebaseaduslikule salakaubaturule, vaid täiesti seaduslikule piirikaubandusele.

Rahandusministeerium kommenteeris, et nende hinnangul on tubakaaktsiisi laekumine ootuspärane, polevat näha, et sigarettide piirikaubanduse kasv tubakaaktsiisi laekumistes peegelduks. «Tubakaaktsiisi tulu on riik saanud novembrist augustini ning arvestades viimase aktsiisitõusu eel madalama aktsiisimääraga soetatud varusid, siis 10,4 protsenti enam kui eelnenud aastal,» vahendas ministeeriumi peaspetsialist. Ministeeriumi esindaja sõnul on alkoholi tarbimine suitsetamisega võrreldes palju ulatuslikum probleem. Eestis suitsetab igapäevaselt 21 protsenti elanikkonnast ehk umbes 190 000 inimest.

Tagasi üles