Nime järgi alkoholita siidrid ahvatlevad poes noori ostjaid

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholivabad õlled ja siidrid harjutavad noori alkoholiga.
Alkoholivabad õlled ja siidrid harjutavad noori alkoholiga. Foto: Laura Oks

Kuna seaduse järgi pole väikese alkoholisisaldusega jook alkohoolne jook, võib seda müüa ööpäev läbi nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Üks Postimehe lugeja kirjeldas, kuidas lapsed tahtsid osta väikese alkoholisisaldusega jooki, ent müüja keeldus sellest põhjendusega, et tegemist on ikkagi alkoholiga.

Kaupmeeste liidu tegevjuht Marika Merilai selgitas, et sellise mittealkohoolse joogi lastele müümise takistamiseks pole seaduslikku alust: «Aga oleme alati soovitanud kõigile kauplustele, et kassapidajad soovitaksid noorel osta mõni teine toode.»

Tegelikult on enamik alkoholivabadest õlledest ja siidritest tõepoolest alkoholivabad, ent leiab ka erandeid. Paar importõlut sisaldavad alkoholi kuni 0,5 protsenti, sama palju sisaldab ka kali, ent hiljuti müügile tulnud Fizzi alkoholivabas siidris on alkoholi lausa kuni 1,2 protsenti, olles alkoholisisalduselt täpselt seaduse piiril.

Seaduse silmis korras

Tarbijakaitseameti avalike suhete juht Hanna Turetski selgitas, et tootja määrab toote alkohoolseks või alkoholivabaks joogiks, ning kui siidri alkoholisisaldus on kuni 1,2 protsenti, on seaduse järgi tegemist alkoholivaba joogiga, mida võib alaealisele müüa.

Kui aga letil seisavad kõrvuti näiteks Rootsi Kopparbergi nullprotsendiline siider ja kuni 1,2-protsendilise alkoholisisaldusega Fizz, siis kumma valib teismeline noor?

Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik Maris Jakobson selgitas, et isegi kui väikesed alkoholikogused täiskasvanuid ei kahjusta, ei tähenda see, et sama kehtiks noorte kohta: «Pooleliitrine purk siidrit, kus on alkoholi 1,2 protsenti, annab 0,5 alkoholiühikut. Neli purki sellist siidrit on juba täiskasvanud naise päevane lubatud kogus alkoholi.»

Jakobsoni sõnul ei tohiks alkohol olla iseenesestmõistetav asi, mida noored tarvitavad. «Kui lubame väikelastele 0,8-promillist kalja, suurematele 1,2-promillist siidrit, edasi tuleb juba 2,9-promilline õlu jne, siis sellega me suurendame tulevikus alkoholiprobleemidega inimeste arvu,» nentis ta.

Joodik juba noorelt

Alkohol on Jakobsoni sõnul noortele iseäranis ohtlik seepärast, et nende organism on veel lõplikult välja kujunemata. 47 protsendist inimestest, kes alustasid joomisega enne 14-aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid üheksast protsendist.

Muu hulgas häirib alkohol alaealiste organismi normaalset hormooniproduktsiooni, nii pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu. Igapäevatoiduga saadav kaltsium ei imendu korralikult, tekib luude hõrenemine ja hambad lagunevad.

Tüdrukutel väheneb naissuguhormoonide tootmine, tekivad menstruaaltsükli häired ja suureneb meessuguhormoonide osakaal. See tingib keha ja hääle mehelikuks muutumise.

Kuigi uue alkoholivaba Fizzi turuletoomisel ütles A. Le Coqi juht Tarmo Noop, et see sisaldab alkoholi ja on mõeldud vaid täiskasvanutele ning müüjatel pole soovitav seda lastele müüa, siis ettevõtte kodulehel pole uue siidri tooteinfos poole sõnagagi öeldud, et see alkoholivaba siider sisaldab tegelikult kuni 1,2 protsenti alkoholi.

Reklaam harjutab alkoholiga

Kaupmeeste liidu tegevjuht Merilai möönis, et selliste alkoholivabade õllede, veinide ja siidrite müümine noortele võib muuta õlle või siidri nime väga tuttavaks ja harjumuspäraseks.

Ka karskusliit AVE esimees Lauri Beekmann nentis, et kui tehakse reklaami mittealkohoolsele siidrile või õllele, siis tegelikult kaudselt toimib reklaam ikkagi siidrile ja õllele.

Ta märkis, et juriidiliselt on muidugi kõik JOKK, kuid eetiline pool on küsitav. «Kui me teame, et seal on ikkagi väikene osakene sees, siis alaealiste jaoks võib see eriliselt atraktiivne olla,» selgitas ta. Sellele lisandub Beekmanni sõnul veel ka emotsionaalne pool – noor tunneb, et ta joob alkohoolset jooki, ja nii harjutatakse ennast teatud kultuuri või käitumisviisiga.

Alkoholiseadus

•    Alkohoolne jook õlu on etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi

•    Muu joomiseks mõeldud vedelik on alkohoolne jook juhul, kui selle etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi.

•    Siidri tegelik etanoolisisaldus on 1,2–8,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Siidri kangendamine destilleeritud alkoholiga ei ole lubatud.

•    Muu alkohoolne jook on alkohoolne jook, mis on piirituse, piiritusjoogi, kääritatud joogi, vee või muu mittealkohoolse joogi kokkusegamisel saadud 1,2–15-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega jook, mis võib olla karboniseeritud ning maitsestatud.

Allikas: alkoholiseadus; tarbijakaitseamet

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles