Raha kaob kui musta auku? Viis soovitust, kuidas oma eelarvel silma peal hoida
12. november 2017, 10:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlasti leidub palju neid, kes iga kuu lõpus oma pangaväljavõtet vaadates kukalt kratsivad ja imestavad, kuhu küll kogu eelmisel kuul teenitud raha kadunud on.
Rahaga ümber käimine on oskus, mis nõuab omajagu teadlikkust. Nõuandeid, kuidas oma rahavoogusid paremini planeerida ja võimalusel säästa, jagab Hüpoteeklaenu juht Toomas Paju.
1. Pea eelarvet
Rahavoogude planeerimist tuleks alustada eelarve pidamisest. Kulude ja tulude igakuine ülesmärkimine annab parema ülevaate, millele raha tegelikult kulub ja kui suure osa sissetulekust moodustavad erinevad kohustused. Täieliku ülevaate saamiseks märgi tabelisse ka kohustuste perioodi ulatus ja intressimäärad. Eelarvet tasub täita eesmärgiga seda hiljem analüüsida ja teha järeldusi, võtta vastu otsuseid. Tabeli järjepidev täitmine annab ka hea ülevaate, millistest kulutustest saaks hoiduda ja kui palju raha saaks igal kuul kõrvale panna.
2. Säästa tulevikule mõeldes
Säästmist on soovitatav alustada nii varakult kui võimalik. Kogumist alustades võiksid iga kuu kõrvale panna vähemalt kümme protsenti sissetulekust ja võimalusel seda järk-järgult suurendada kuni 30 protsendini. Aastate jooksul kõrvale pandud sääste saab kasutada nii ootamatute väljaminekute katteks kui ka suuremateks kulutusteks, nagu näiteks kodulaenu sissemakseks.
Kui plaanid tulevikus võtta suuremat laenukohustust, pane poole aasta jooksul iga kuu kõrvale summa, mille ulatuses plaanitava kohustusega seotud laenukuumakse eeldatavasti on. Nii saad omal käel proovida, kas ja kui raske on soovitud laenusummat igal kuul tasuda.
3. Jätkusuutlik sissetulek
Rahaasju planeerides mõtle läbi, kui jätkusuutlik on valitud töökoht või tööandja tulevikus. Milline on töökoha ja ettevõtte tulevikuperspektiiv viie või kümne aasta pärast? Kas peaks ametit vahetama või midagi juurde õppima ja kui kiiresti saaks vajadusel töökohta vahetada? Peale töökoha mõtle ka tervisele ja sellega soetud riskidele. Näiteks kas ja kui palju on võimalik säästa ja kui kaua saaks töövõimetuse korral oma kohustusi katta?
4. Koos on lihtsam
Koos elades saab lisaks rõõmudele jagada ka igapäevaseid kulutusi.
Kui plaanid kohustust võtta, aga endal võimalusi napib, saab laenu võtta ka kahasse. Siinkohal tuleks kindlasti läbi mõelda, kellega koos laenu võtta, sest olenevalt laenust võib kohustus jääda mitmekümneks aastaks. Käendajat kaasates või ise käendajaks hakates tea, et pikaajaline kohustus ja vastutus on võrdselt mõlemal taotlejal. Lisaks võib üks käendatud või kahasse võetud laen võtta ära sinu enda võimaluse tulevikus laenu saada. Pereliikmed peaksid enne laenukohustuste võtmist üksteisega asju arutama ja tegema ühiseid otsuseid.
Laenu võttes küsi pakkumist mitmelt ettevõttelt. Nii saab pakkumisi võrreldes valida endale kõige sobivamad laenutingimused.
5. Hoia kulutused kontrolli all
Mitme kinnisvara omamine võib küll tuleviku mõttes olla kasulik, kuid iga uue objekti ostmine või üürimine suurendab omakorda kohustusi. Ka kingituseks või päranduseks saadud kinnisvara võib muutuda kuluallikaks, sest tasuda tuleb elektriarveid või lausa remonti teha. Selleks, et erinevad laenusummad üle pea ei kasvaks, tuleks nende laenude kuumaksete kogusummat hoida alla 50 protsenti oma sissetulekust. Iga uut kinnisvara soetades tuleks võimalusel mõelda eelmise müümisele või väljaüürimisele.