Tööandja küsib: kui kaua saab töötajat kinni hoida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänaseks pea kaks aastat kehtinud töölepinguseaduses on töölepingu lõppemisega seotud tähtajad selgelt määratletud, kuid ometi tuleb ette olukordi, kui töötajatel ja tööandjatel on sel teemal küsimusi, kirjutab tööinspektor-jurist Kaia Taal.
Tundub nagu oleks etteteatamise tähtaegade kohta käivad seadusepunktid arusaadavad. Praktikas esineb aga tihtipeale nii töötajate kui tööandjate küsimus: kas ja kui kaua saab töötajat kinni hoida pärast lahkumisavalduse esitamist.
Tuleb rõhutada, et kinni hoida ei saa kedagi. Tahteavaldus - antud juhul töölepingu ülesütlemisavaldus - hakkab kehtima selle teatavaks tegemisest alates. Seega kehtib avalduses toodud kuupäev, mida on võimalik muuta vaid poolte kokkuleppel.
Igapäevasest elust võib samal teemal tuua järgmise näite. Töötaja on esitanud tööandjale lakoonilise ülesütlemisavalduse, kust nähtub vaid tahe lepingut üles öelda. Töötaja ei täpsusta oma tahet ka suuliselt – ilmselt ei oska kirjaliku avalduse vastuvõtja, kes on tavaliselt näiteks vahetuse vanem, seda küsidagi.
Sellises olukorras on tööandjal õigus oodata, et inimene töötab pärast avalduse esitamist veel 30 päeva.
Minek päevapealt
Kui töötaja tahe on lahkuda päevapealt, tuleb tal seda nõnda ka väljendada, täpsustades avalduses viimase tööpäeva kuupäeva. Alati jääb võimalus teha tööandjale ettepanek tööleping lõpetada. Kokkuleppele jõudmisel pole kohustuslikke etteteatamistähtaegu.
Teine väärarusaam tuleneb ilmselt varem kehtinud seaduses. Eelmise töölepinguseaduse ajal oli tööandja algatusel töölepingu lõpetamine teatud juhtudel keelatud. Seda näiteks haiguslehel viibimise ajal ning seetõttu lükkus töölepingu lõppemine edasi kuni päevani, mil töötaja oli taas tööl. Kehtiva korra järgi lõppeb tööleping igal juhul tahteavalduses nimetatud kuupäeval.
Lõpetuseks veel ühest väärarusaamast. Kui töölepingu lõpetamisel pooled allkirjastavad kinnituse, et neil üksteise vastu pretensioone pole, ei tühista see seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi.