Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kuidas erineb vinguandur suitsuandurist?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vingugaasiandurid. | FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Järgmisest aastast muutub gaasiseadmetega kodudes vingugaasiandur kohustuslikuks, praegu peab siseministeerium plaani need kohustuslikuks muuta ka tahkeküttega elamutes.

Kui suitsuandur tuleks kodus panna võimalikult toa keskele ja lakke, siis vingugaasi seadme soovitab tehnilise järelvalve ameti tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa paigaldada kas hingamisteede kõrgusele või küttekolde lähedale. «Need on ikkagi erinevad asjad ja nende paigaldamine on ka erinev,» sõnas ta.

Magamistoas võiks vingugaasianduri paigaldada magamiskõrgusele, elutoas veidi kõrgemale ja lastetoas jällegi laste liikumiskõrgusele.

Balti Tuleohutuse tegevjuhi Gert Soosalu sõnul tuleb vingugaasiandur kinnitada kas kruvidega seinale või mõnel muul manuaalis ettenähtud moel. «Paigaldada tuleb vastavalt juhendile, aga kindlasti mitte kahepoolse teibiga,» sõnas Soosalu. Ta põhjendas, et kui andur maha kukub, võib see väliselt küll terve paista, aga sees võib olla mõni sensori elutähtis osa katki läinud.

Vingugaasianduri hind sõltub sellest, millised lisad sel juures on ja kui vastupidav see on. «Valik on seinast seina, mida kallim andur, seda paremate lisadega,» sõnas Soosalu. Tema loetletud lisade hulka kuuluvad sisseehitatud aku, pikem eluiga, LCD-ekraan, eelhoiatus, võimalus ühendada mobiiliga. Viimase puhul hakkab telefon häält tegema, kui andur vingugaasi tuvastab. Soosalu sõnul sobib selline lahendus kõige paremini suurtesse majapidamistesse, kus häiret ei pruugi kaugemalt kuulda.

Balti Tuleohutuse tegevjuht Gert Soosalu. FOTO: MIHKEL MARIPUU / POSTIMEES | FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Sellel, millist küttesüsteemi koduomanik kasutab, pole anduri valimisel suurt vahet, kuid et mõned tootjad kasutavad oma andurites tundlikumat sensorit kui teised, tasub seda valikul siiski arvesse võtta. Näiteks soovitas Soosalu tundlikuma sensoriga andurit pigem gaasiseadme omanikele, sest rikkis gaasiseadme töölepanemisel eraldub suures koguses vingugaasi ja tundlikum andur annab sellest kohe märku. «Ahju puhul on jällegi see, et kui panete siibri varem kinni ja sealt hakkab immitsema vingugaasi, ei tule seda siiski nii intensiivselt peale, et teil peaks olema viimase peal andur,» selgitas ta.

Balti Tuleohutuse müüdavate sensorite eluiga on Soosalu sõnul keskmiselt 7–10 aastat, kuid poest võib leida ka kuni kolmeaastase eluaega andureid. Kui anduri eluiga hakkab lõpule lähenema, annab seade sellest märku kas signaali või vilkuvate tuledega. Mõne toote ekraanile ilmub ka kiri «End». Sel juhul tuleb uus andur osta, sest seadmes olev sensor on lihtsalt oma aja ära elanud.

Teinemaa toonitas, et kõige olulisem on siiski kütteseadmed korras hoida ja aeg-ajalt kontrollida, et vingugaasi üldse ei tekiks. «Tavaliselt tekib see siis, kui põlemiseks ei jätku piisavalt hapnikku,» sõnas ta ja lisas, et suureks probleemiks on renoveeritud kortermajad, kus maja on tehtud väga õhukindlaks ja ventilatsiooniavad või sundventilatsioon on jäetud tegemata. «Kõik augud on kinni topitud, aknad ära tihendatud ja sellel gaasiseadmel jääb töötamiseks vajalikku õhku väheks ning tekib vingugaas.»

«Andur on lihtsalt asi, mis annab märku, et sul on probleem, kuid ta ei lahenda seda,» ütles Teinemaa.

Tagasi üles