Hinnaerinevus müügisaalis ja kassas: süüst pole puhas ükski kontrollitud pood (15)
27. november 2017, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/11/27/7352737t1h569f.jpg)
Mullu sügisel tarbijakaitseameti korraldatud hinnakontrollist selgus, et hind müügisaalis ja kassas erines kõikides kontrollitud poodides.
Tarbijakaitseameti korraldatud hinnauuring leidis, et kõikides poodides erineb hind vähemalt kahel tootel müügisaalis ja kassas. Uuringus kontrolliti kauplusekette üle Eesti: Rimi, Grossi Toidukaubad, Maxima, Meie Toidukaubad, Selver, Prisma, Maksimarket, K-Rauta, Ehituse ABC, Espak (sh Viljandi Espak), Decora, Bauhof. Kokku tehti kontrolloste 77 kaupluses, umbes 1925 tootega. Igas kaupluses valiti kontrolltehinguks välja kuni 25 toodet. Hinnarikkumisi tuvastati igas kaupluses.
Kokku tuvastati 94 hinnaerinevust, millest 35 olid tarbija kasuks ja 59 tarbija kahjuks.
Täna toimunud tarbijakaitseameti korraldatud monitooringul otsisid nii ettevõtjad kui ka tarbijakaitseamet lahendusi, kuidas vähendada hinnaerinevusi müügisaali ja kassa vahel.
Ühe võimalusena tõi tarbijakaitse peadirektor Andres Sooniste välja elektrilised sildid, mis on näiteks Tallinki laevades juba kasutusel. Coopi juhi Jaanus Vihandi sõnul on ideel küll ilmet, kuid kuna nende ettevõtte puhul oleks sel juhul vaja välja vahetada hinnasildid üle 250 kaupluse, siis on see praegu liiga suur investeering.
«Ma tean, et mõned ketid päris tõsiselt mõtlevad selle peale, ka meie ise oleme mõnes kaupluses katsetanud neid silte, aga need on ikkagi nii jube kallid,» sõnas Vihandi ja lisas, et tema hinnangul kuluks ühe poe varustamiseks elektrooniliste hinnasiltidega 100 000 – 200 000 eurot. «Hetkel see lihtsalt ei ole majanduslikult mõistlik.»
Temaga nõustus ka kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil, kes lisas, et nende organisatsioon ei saa kõigile liikmetele peale suruda väljaminekut elektrooniliste siltide ostmiseks. «Väga raske on iseseisvatele jaekettidele määrata kohustust investeerida kümme miljonit eurot hinnasiltidesse järgneva kahe aasta jooksul.»
Kuna suur osa hinnaerinevusi ilmneb tarbijakaitse andmetel kas kampaaniate ajal või vahetult pärast mõne kampaania lõppu, siis käidi välja ka ideid kampaaniate ümberkorraldamises või et kaupluse töötajad tulevad pärast kampaania lõppu varem tööle, et hinnaerinevusi vältida.
«Ühel või teisel moel peab sektor midagi ette võtma selle olukorra normaliseerimiseks,» sõnas Sooniste.