Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mida peaks teadma toidulisandite kohta?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tablett. | FOTO: Arvo Meeks/

Suur hulk inimesi võtab oma tavapärase toidu juurde toidulisandeid, lähemalt uurimata, kas neist ka tegelikult kehale kasu on.

Tervisearengu Instituudi 2010. aastal tehtud uuringu kohaselt tarvitab toidulisandeid iga viies eestlane. Eile toimunud toiduohutuse konverentsil sõnas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni osakonna toksikoloogiaprofessor Tõnu Püssa, et nüüdseks võib tarvitajate arv tõusnud olla ja vähemalt ühte toidulisandit võtab iga kolmas eestlane.

Enne toidulisandite tarvitamist tuleks aga uurida täpsemalt, mida plaanitakse sisse sööma hakata. Maaeluministeerium toob oma kodulehel välja järgmised punktid, mis tasuks enne toidulisandi söömist läbi käia.

  • Mõtle hoolikalt läbi, kas ja miks sa toidulisandit üldse vajad?
  • Uuri pakendi märgistust ja järgi kasutusjuhendit.
  • Pea nõu arsti või apteekriga.
  • Toidulisandi ohutus. Märked «100 protsenti looduslik» ja «patenteeritud koostis» ei taga, et toode on ohutu.
  • Ole ettevaatlik taimseid, eriti suurt arvu koostisosi sisaldavate toidulisanditega.
  • Toidulisand ei ole ravim, ravim ja toidulisand koos võivad mõjuda ohtlikult.
  • Ülitõhusa salendava efekti asemel ohtlikud kõrvalmõjud.
  • Ole teadlik oma allergiatest.
  • E-poest toidulisandit ostes uuri müüja tausta.
  • Üldise või arusaamatu sisuga väidetesse, suhtu kriitiliselt reklaami.
  • Suhtu skeptiliselt toidulisanditesse, mille mõju kohta on selgelt liialdatud.
  • Mõtle, kas toidulisandile kulutatud raha on seda väärt.

Oma ettekandes toonitas Püssa üle, et toidulisandeid võttes tuleks kindlasti meeles pidada, et toidulisand ei ole ravim ja sellel oleval märgistusel ei tohi olla viiteid haigusi tõkestatavale, ravivatele ja teistele omadustele ega eksitada tarbijat. Toidulisand võib sisaldada aineid, mis on Ravimiameti kodulehel ravimina määratletud ainete nimekirjas või taimi, mis sisaldavad selliseid aineid, aga sellisel juhul tuleb see Ravimiametis enne turuletoomist määratleda.

Püssa sõnul on maailmaturul üle 50 000 toidulisandi, aga suurel osal neist pole tegelikult mingeid olulisi füsioloogilisi toimeid. «Tähendab, et nad on mõttetud,» sõnas ta ja lisas, et nende kõige suurem toimeaine on siiski usk. Sellegipoolest on toidulisandite seas ka väga kahtlase sisu ja toimega tooteid. Ühe näitena toob Püssa hiljuti huviorbiiti tõusnud kloori ühendite baasil valmistatud desinfektsioonivahendi, mida osa inimesi pidas sobivaks ka sisemiseks desinfitseerimiseks.

«Ärge usaldage iial toidulisandit, mis lubab mitmetest erinevatest hädadest vabastamist ja alati pidage enne nõu arstiga,» sõnas Püssa. «Tervele inimesele on suur enamus toidulisanditest mittevajalikud. Üheks vähestest lisanditest, mida meie laiuskraadi all inimesele on tõesti vajalikud, on D-vitamiin.»

Toidulisandite puhul võimenduvad sageli nii positiivsed kui ka negatiivsed toimed. Püssa sõnul on maksa kahjustusjuhtumid viimase kümnendi jooksul USAs kolmekordistunud, enamikul juhtudel seotud kulturismilisanditega. «Asi on läinud nii kaugele, et mõned ohvrid on vajanud maksa transplantaate, mõned surid.» Kolmandik nendest lisanditest sisaldasid nimekirja mittekantud steroide.

Ühtlasi tuletas Püssa meelde, et kindlasti tuleb tähelepanu pöörata toidulisandi koostisosadele. «Rohkem pole alati parem,» sõnas ta ja lisas, et toidulisanditel võib esineda koostoimeid ravimitega. «Ka sama toidulisandi erinevate koostisosade koosmõju võib kahjustada maksa ja muid organeid, eriti kui lisand on paljude erinevate füsioloogiliselt aktiivsete taimede segu. Kiire salenemine on aga selleks kasutatavast meetodist sõltumatult tervisele ohtlik.»

Tagasi üles