Igal aastal hakkavad pühade ajal tegutsema pühadepetturid, kes pühade aegset kiirustamist ja üldist asjade ostmise hooaega enda kasuks ära kasutavad.
Veebikonstaabel: jõulud toovad ka pühadepetturid
1. detsember 2017, 15:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebikonstaabel Maarja Punak kirjutab sotsiaalmeedias, et eesoleval pühadeajal leiavad endale rakendust ka pühadepetturid, kes jagunevad kahte liiki. «Ühed neist panevad väärtuslikke asju müüki üsna hea hinnaga. Neid esemeid neil tegelikult pole, kuid ostjate saadetud rahaga soovivad nad jõuluajal verivorsti iseenda taldrikule panna ja mandariine kõrvale matsutada. Mõni viisakusest veel lubab uuel aastal olematu asja ostja saadetud raha tagastada,» selgitas Punak.
Kõige kergemini langevad pühadepetturite küüsi lapsevanemad ja vanavanemad, kes otsivad lastele kinke.
«Teised pühadepetturid on need, kes soovivad saada endale ja lähedastele kingitusi, kuid kel pole selleks vajaminevat raha. Seega, nad kas tasuvad asja eest vaid ettemaksu ja ülejäänud raha küsides laiutavad käsi ja lubavad müüjale saata selle uuel aastal või siis teevad libaväljavõtteid maksekorraldusest, nagu nad oleksid eseme eest juba tasunud ning kaovad selle asjaga nelja tuule poole,» rääkis Punak.
Seesuguste petturite õnge langevad kõige enam elektroonikat, arvutimänge, moevidinaid ja laste mänguasju müüvad inimesed.
Punak soovitab interneti vahendusel midagi ostes või müües teha tehing käest kätte, sest just pühadeaegsele kiirustamisele pätid ka panustavad ja loodavad, et ei pea kaupa näitama. Samuti peaks ettevaatlikust tekitama inimese soov saada raha kellegi teise nimele.
«Pühadepetturid ei kao kuskile, kuid meie saame tehinguid tehes ise olla targemad ja nende ebaausal teel saadavat hüvede hulka selle võrra vähendada,» lisas Punak.