Suur ülevaade: tänane olukord elektri-ja gaasiturul

Elektrimast ja tuulegeneraatorid. Foto: Pexels / CC0 Licence

Täna joonistuvad Eesti energiaturul välja mõned probleemid, mille ühiseks näitajaks võib laiemas plaanis pidada kodutarbija teadmatust. Elektri-ja gaasituru võrdlusportaalild elektrihind.ee ja gaasihind.ee tegid ülevaate turu murekohtadest.

Eestis on elektri- ja gaasimüüja vahetamine tehtud äärmiselt lihtsaks – see võtab aega viis minutit ja sellega ei kaasne ei tasusid ega mingit riski. Iga kodumajapidamine peaks meeles pidama, et energiapakkuja võib iga kell ümber vahetada, lepingu lõpetada ja see ei maksa mitte midagi.

Võrdlusportaalide elektrihind.ee ja gaasihind.ee juht Kert Valbet selgitab, et sel hooajal on elektriturul marginaalid veelgi enam alla tulnud võrreldes varasemaga ning turg on ka mõnevõrra aktiivsem. «Energiaturul on suurenenud telekomi maailmast tuntud tagasimeelitamine ehk win-back  pakkumiste tegemine, mis tähendab, et müüjat vahetavale kliendile tehakse vana müüja poolt senisest veelgi parem pakkumine.» Ta lisab, et kuna nii head pakkumist müüjad passiivsele kliendile kunagi tee, siis isegi ainult selle pärast tasub olla aktiivne klient.

Usalda aga kontrolli

Valbet kutsub inimesi tähelepanelikkusele energiamüüjate endi kanalite kaudu tulnud pakkumiste suhtes. Näiteks aina enam kasutatakse Eesti elektri- ja gaasiturul telefonimüüki, mis iseenesest ei ole halb, aga müügijuttu tasub alati kontrollida müüjate kodulehtedelt või võrdlusportaalist, sest on juhtumeid, kus telefonimüüja edastab valeinfot või ei räägi kogu tõde.

Sama kinnitas ka Imatra Elektri elektriäri juht Sven Pitkve. «Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus telefonikampaaniates räägitakse kahtlast müügijuttu. Inimene peaks väga valvsalt suhtuma sellesse, kui keegi pakub telefoni teel võrguteenuse eest säästu, sest ükski müüja ei saa sellist asja lubada!» rääkis Pikve.

Lisaks tasub tema sõnul väiksematel tarbijatel tähele panna kuutasude suurust. Kuigi marginaal võib olla sellistel pakettidel väga väike, võib kuutasu osutuda protsentuaalselt aga küllaltki suureks. «Tihtipeale võtavad taolise kuutasuga paketi endale väikesed tarbijad, kellele pole selline püsitasu sugugi kasulik. Isegi 90 senti kuus võib olla palju suurem kulu, kui suurema marginaaliga, ent kuutasuta paketi oma,» ütles Pitkve.

Tähelepanelik tasub olla ka müüjate iseteeninduskeskkondades. Võrdlusportaalide tegevjuht kirjeldab, et näiteks Eesti suurima turuosaga elektrimüüja Eesti Energia pakub iseteeninduses n-ö soovituslikku toodet, mis on aga tänasel turul üks kallimaid – 36-kuuline fikseeritud pakett.

«Seal ei selgitata soovituse tagamaid ning kui sa tahad leida teisi pakkumisi, näiteks börsipaketi hindu, siis tuleb lehelt üles otsida äärmiselt tagasihoidlik link teistele pakettidele,» märkis Pitkve ja tõi välja, et kliendile, kes tarbib aastas 3000 kWh elektrit, tähendab Eesti Energia Kindla paketi ja näiteks Alexela fikseeritud hinnaga paketi vahe aastas 21.6 eurot ehk 15 protsendi võrra suuremat kulu. Valides aga mõne pakkuja börsipaketi, võib hind tulla veel soodsam.

Eesti Energia energiamüügi kommunikatsioonijuht Triin Küttim ütles, et nende Kindlas paketis pakutav hind on alati personaalne ning sõltub sellest, kui palju elektrit klient aastas tarbib, milline on tema öö ja päevase elektritarbimise vahekord ning kui pikaks perioodiks soovib klient lepingut sõlmida. «Soovitame iseteeninduses vaikimisi klientidele seda 36-kuulist fikseeritud elektrihinnaga paketti, kuna see on meie fikseeritud hinnaga pakettidest soodsaim,» selgitas ta. «Kuid ennekõike on see kliendile lihtne ja muretu, sest fikseerides elektrihinna täna kolmeks aastaks, ei pea sisuliselt kolm aastat elektrihinna peale mõtlema.»

Ta lisas, et hind kujuneb selliseks välja, kuna ettevõte võtab endale kõik võimalikud hinnariskid selles ajavahemikus, mis tähendab, et kui elektri hind Eesti Energiale ka tõuseb, siis kliendi jaoks jääb see ikka samaks. «Oluline on ka meeles pidada, et kliendil on õigus lepingut lõpetada või paketti muuta ühe-kuulise etteteatamisega, seega klient ei ole meie juures n-ö lukus, vaid saab paketti vastavalt oma soovidele ja vajadustele alati muuta,» rõhutas Küttim.

Fikseeritud vs börsihind

Elektrituru avanemisest saati on klientidel olnud võimalus valida nii fikseeritud kui ka börsihinnaga pakettide vahel. Kumb aga on siiski mõistlikum?

Üldiselt on elektrimüüjad seisukohal, et tavalisel kodutarbija võiks teha otsuse börsipaketi kasuks. 220 Energia juhatuse liige Marko Alliksoni hinnangul tasub elektri puhul valida alati kõige madalama marginaaliga elektripakett ehk siis börsi oma. «Mida väiksem on marginaal, seda vähem sa selle eest maksad,» selgitas Allikson. «Nii saad sa turu hinna igal juhul! See tõenäosus, et sa fikseerid hinna täpselt õigel hetkel, on sama suur, kui kasiinos võita. Ja see, et sa teed korra aastas nii õige otsuse, on täiesti ebaloogiline,» ei ole Allikson sõnadega kitsi. Samas möönab ta, et teatud kokkulangemiste korral võib juhtuda, et fikseeritud hind tuleb hetkeliselt odavam, ent aasta lõikes võidab kodutarbija igal juhul turuhinnaga. «Selle peale, et  pikaajaliselt võidab börsihinnaga, võib kergemat mürki võtta.»

Kodutarbijate puhul tuleb silmas pidada ka seda, et nende tarbimistipud ei ühti kogutarbimise tippudega. Allikson selgitas, et kodutarbijaid on umbes neljandik, aga just too ülejäänud 75 protsenti tarbijatest tekitavad hinnatippe. «Isegi, kui kodutarbija oma elektri kasutamist mitte kuidagi ei ajata, siis ta tarbib ikkagi keskmiselt rohkem nendel tundidel, mil hind on turu mõistes odavam. Elektri hindade kõige kallimad ajad on enamasti tööpäeva hommikuti kella 8-9 paiku ja enne tööpäeva lõppu kella 4-5 paiku,» nentis ta.

Suurim sääst

Sven Pitkve sõnul on aasta kokkuvõttes võimalik saada fikseeritud hinnaga odavam pakett vaid tööstusettevõtetel. «Aga kodutarbija puhul ma ei usu. Me oleme igal aastal selle läbi arvutanud, oleme võtnud aasta lõpus pakutavad turu fikseeritud hinnad ja võrrelnud järgmise aasta börsihinnaga ja alati on börsipakett kokkuvõttes võitnud,» möönas Pitkve. Näiteks 2015. aastal näitasid nende arvutused, et pigem väiksemapoolne elektritarbija kulutas börsipaketiga aasta lõikes 55 euro võrra vähem kui keskmise fikseeritud hinnaga paketi puhul. Ja mida suurem tarbimine, seda suurem tuleb ka hinnavahe.

«Aga paljud on veel fikseeritud hinna peal ja sellest oleks vaja lahti saada, sest kõige suurem võiduvõimalus tekib just fikseeritud hinnalt börsile minnes. Erinevaid börsipakette ei ole mõtet omavahel enam väga võrrelda, vahe tuleb tõenäoliselt vaid mõnikümmend senti aastas – selle peale pole mõtet hullu joosta,» tõdes Imatra elektriäri juht.

Börs hirmutab

Kui kõik arvutused näitavad, et fikseeritud pakett tuleb igal juhul kallim kui börsihinnaga pakett, siis miks inimesed kodudes üldse valivad kallima hinnaga variandi? Allikson arvab, et eks inimesed on ajalooliselt harjunud fikseeritud hinnaga, sest kunagi ainult selline võimalus ju oligi. «Börsipaketile üleminek tundub muutusena. Teiseks ei ole see inimesele lihtsalt arusaadav. Börs kui selline tundub mängimisena. Tegelikult on vastupidi – hinna fikseerimine mingil ajahetkel on mängimine. Börsihind ei ole mitte börsi hind vaid turu hind!» rõhutab 220 Energia juhatuse liige ning lisab, et eks ümberharjumine võtabki aega. «Selline arusaamine ei teki niisama. Fikseeritud hind tundub nii lihtne, aga tegelikult on see lihtsalt kallim.»

Pitkve sõnul on börsipaketi müümine energiafirmale võrdlemisi riskivaba, mistõttu turu avanedes kõik väiksemad tegijad pigem sellele orienteerusidki. «Ja tundub, et inimesed tahavad nüüd juba pigem börsihinda. Aga alguses olid tarbijad palju skeptilisemad. Eks toona räägiti, et talvel on elekter hästi kallis ja inimesed kartsid, et äkki nad maksavad niimoodi rohkem. Aga nüüd on kujunenud hoopis vastupidi – talved on olnud leebed, elekter on olnud soodne ja hoopis suvel on hinnad eeldatust kõrgemaks tõusnud,» kirjeldab Pitkve ning lisab, et täna neilt fikseeritud hinnaga pakette enam praktiliselt ei küsita.

Kevadel on odav

Alexela Energia juhatuse esinaine Maria Helbling tõdeb samuti, et alguses olid börsipaketid suhteliselt madala kasutusega ning enamik tarbijatest valisid fikseeritud paketid. «Inimestel oli hirm just nende hinnatippude ees. Ja see oli mõnes mõttes õigustatud, sest just esimesel kahel aastal oli hinnakõikumisi palju rohkem. Aga täna, pärast Eesti ja Soome vahelise teise alalisvoolu ühenduse Estlink 2 avamist, on turg palju rahulikum ja aina rohkem minnakse üle börsi peale.»

Kindlasti on oma mõju ka sellel, et viimased paar aastat on elektriturul olnud hinnad langevas trendis, mis tähendab, et börsihind on olnud fikseeritud hinnast stabiilselt madalam. «Mingil hetkel võib fikseeritud hindadel hakata eelis tekkima, kui sa taipad just õigel hetkel selle hinna lukku panna,» möönab Helbling, ent toda kõige õigemat hetke tabada on siiski ääretult keeruline.

«Pöidlareegel on, et kevadeti on hea hinda fikseerida. Aga kas kevad on aprillis või mais, see sõltub aastast ja seda ei ole võimalik mitte kunagi nii täpselt ette teada. Aga põhimõtteliselt kehtib jah reegel, et elektriturgudel on kevadel enamasti madalamad hinnad järgmisteks aastateks, kui ülejäänud aasta jooksul,» annab Alexela Energia juhatuse esinaine tarbijale nõu.

Tal endal on aga börsipakett. «Mul on selle pärast börsipakett, et see on pikaaegse keskmisena igal juhul kõige soodsam ja minul ei ole vaja nii täpselt ette teada, kui palju mu elektriarve igal kuul tuleb, sest see ei mõjuta oluliselt minu eelarvet,» räägib ehk energiafirma juhi valik iseenda eest.

Roheline ei ole kallis

Taastuvatest allikatest pärit elektrit pakuvad paketina Eesti kodutarbijale praegu vaid kaks ettevõtet – Imatra Elekter ja Eesti Energia. Kuigi jah, ka teistelt ettevõtetelt on teoreetiliselt võimalik rohelist energiat osta, siis vaikimisi väärtustavad täna rohelist energiat vaid kaks pakkujat.

Helbling ütleb, et nõudlus on täna madal, mistõttu pole see hetkel ka ettevõtte prioriteediks. «Aga kui keegi küsib, siis meil on võimalik seda talle pakkuda ikka,» ütleb ta ning lisab, et hetkel ostavad vaid rohelist elektrit mõned ettevõtted ja kohalikud omavalitsused. «Sertifitseeritud roheenergia tarbimine on täna väiksem kui selle tootmine.»

Allikson kinnitab sama – täna pole Eestis kuigi palju neid kodutarbijaid, kes tahaksid vaid rohelist elektrit. «On vaid mõned, kes on nõus selle sertifikaadi eest lisa maksma.»

Pitkve usub, et üks põhjusi, miks pole suhtumine rohelisse energiasse Eestis liialt positiivne, on ehk vana kinnistunud arusaam justkui oleks roheline elekter tavalisest tohutult palju kallim. Ent tegelikult maksab elekter koos rohelise energia sertifikaadiga vaid umbes 3,5 protsendi võrra rohkem võrreldes mittetaastuvast allikast tulnud variandiga. See tähendab, et keskmine korteriomanik maksab kuus lisaks vaid mõnikümmend senti ning majaomanik paar eurot.

Müüdid

Pitkve ütleb, et rohelise energia ümber tiirlebki enamasti kaks müüti – esiteks, et hind on väga kallis ning teiseks, et tarbija ei saa ju kuidagi kontrollida, et see elekter, mida ta tarbib, on just toosama roheline, mille ta ostnud on. Siinkohal püüabki elektriäri juht lahti selgitada, et iga tarbija saab elektri sellest jaamast, mis on temale kõige ligemal, ent turu tingimustes tehakse justkui vahetuskaupa.

«Tegelikkuses liigub elekter liinides ikka niimoodi, et elekter tuleb sealt, kus on kõige lähem tootja. Ja tolle rohelise tootja elekter võib reaalselt minna hoopis inimesele, kes ise pole taastuvat energiat ostnud, ent kes asub füüsiliselt tollele tootmisele kõige lähemal.» Ühesõnaga, kuigi sinu liinides ei pruugi joosta taastuvast allikast tulnud elekter, siis enda kasutatava koguse taastuvat elektrit oled sa siiski välja ostnud.

Alliksoni sõnul on taastuvatest allikastes pärit energia tootmise arendamine Euroopas igal juhul prioriteediks, ent seda, millal Euroopas ka enamik tarbimisest ja tootmisest rohelisele üle läheb, ei julgeks ta lähitulevikuks veel niipea ennustada. Euroopa Liidus seatakse igaks järgnevaks kümneks aastaks mingisugune eesmärk, aastaks 2020 peaks taastuvenergia osakaal olema 20 protsenti. 2030. aastaks käivad alles läbirääkimised, ja kui Euroopa Komisjoni esmane ettepanek oli 45 protsenti, siis tegelikkuses saab see number olema tõenäoliselt palju väiksem, pigem ehk 30 protsendi kanti.

Ka Pitkve sõnul on praegu väga raske öelda, millal võiks toimuda ümberlülitus taastuva elektrienergia kasuks. Küll aga soovitab ta vaadata näiteks Norra suunas, kus 98 protsenti elektrist tuleb taastuvatest allikastest, peamiselt hüdroelektrijaamadest. «Hinnad on seal soodsamad kui meil, pluss neil on suur ekspordivõimekus.»

Elektri hinna tegurid

Nii on ka Eesti elektrihindade üheks tugevaks mõjutajaks naaberriikide elektritootjate hetkeseis. «Elektrihinda mõjutab see, kas on soe või külm. Kas lähiümbruse elektrijaamad on hoolduses või mitte. Näiteks septembris oli hind kõrge, kuna Soomes läks üks lisatuumajaam hooldusse, mis ei olnud planeeritud. Mõjutab seegi, kas Norras on veereservuaarid täis või tühjad? Kas tuul puhub või ei puhu? Kui tuul puhub, siis on tuuleenergiat turul palju ja hind odavam,» loetleb Helbling põhjusi, millest meie turul elektrihind sõltub.

Pitkve lisab, et üheks väga suureks mõjutajaks on kivisöe hind, sest sellega korreleerub meil siin Põhjamaades elektrihind otseselt. «Kivisöe hind on aga omakorda sõltuvuses USA dollari ja Austraalia dollari omavahelisest suhtest. Kui Austraalia dollar oli vahepeal hästi odav, siis oli ka söehind meil hästi odav,» selgitab ta ning lisab, et samuti oleneb meie elektrihind sellest, kas ja kui hea kaabliühendus on meil Soomega. Allikson usub, et kui tuleva aasta lõpus läheb Soomes uus tuumajaam käiku, langevad tõenäoliselt hinnad nii seal kui ka siin pool lahte.

Vali odavam gaas

Eesti gaasiturust rääkides lipsavad energiafirmade kõneisikute huultelt väljendid nagu stagnatsioon või teadmatus. See tähendab, et kuigi gaasi on täna võimalik osta täpselt samamoodi parimalt pakkujalt nagu elektritki, siis miskipärast suur osa tarbijaist pole seda võimalust kasutanud ning tõenäoliselt isegi ei tea, et selline valik on olemas.

Eleringi andmetel oli oktoobri lõpu seisuga Eestis 53 867 gaasi tarbimiskohta ja vaid 2,9 protsenti nendest on sel aastal oma gaasimüüjat vahetanud.

Gaasipakkujad ütlevad kui ühest suust, et gaasipakkumisi võrreldes tuleb tarbijale hinnavõit külltki kopsakas. Ja eriti just neil majapidamistel, kelle tarbimine on suur. Hinnaerinevus võib eri pakettidel olla suisa kuni 5 eurot MWh kohta ehk et 1000 kuupmeetri kohta tuleb see 50 eurot. Ja kui aastas tarbib üks majapidamine näiteks 2000 kuupmeetrit gaasi, siis on hinnavõit 100 eurot. Allikson ütleb, et gaasi kasutav kodu peaks oma püsikulud igal juhul üle vaatama, sest säästa on võimalik palju ning pakkuja vahetamine on sama lihtne kui elektri puhul.

Helbling usub, et paljud inimesed ostavad turuhinnast kallimat gaasi vaid seetõttu, et nad ei tea, kellelt nad ostavad ning kuna tarbija pole veel mõistnud, et see on valikuvabadus.

«Eestis on praegu kõige suurem gaasimüüja Eesti Gaas, kes pakub osaliselt fikseeritud paketti, mille hind pole aga avalik ja on igale kliendile erinev. Sellega võrreldes on börsipakett igal juhul tarbija jaoks palju läbipaistvam,» räägib Helbling ning lisab, et ega Eesti Gaas ei ole ka väga huvitatud sellest, et inimesed oma valikut muudaksid.

Eesti Gaasi hind on umbes 15 protsenti börsihinnast kõrgem. Nende üldteenuse hind on aga 44,4 senti kuupmeetri kohta, mis on võrdlusena turul pakutavate pakettidega suisa umbes 40 protsendi võrra kallim. «Gaas ei ole nagu kanalisatsioon ja vesi, mida pole võimalik valida, vaid nagu elekter, kus valik on igaühe enda teha,» õhutab Helbling tarbijaid enda gaasiarveid üle vaatama.

Kust gaas tuleb?

Eesti Gaasi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kersti Tumm ütleb, et nende ettevõtte puhul kehtib personaalne hinnastamine. Gaasi hind kliendile sõltub tarbitavast energiakogusest ja tooteprofiilist. «Igaüks, kellel on gaasi võrguleping olemas ehk reaalne võimekus gaasi tarbida, saab meie e-teeninduses endale personaalse gaasipakkumise võtta,» selgitab ta ning lisab, et üldteenuse krõbe hind tuleb otseselt maagaasiseadusest, kus on selline summa ära määratletud ülempiirina. «Aga meie klientidel on võimalus vabalt paketti vahetada, pakume nii muutuvat kui fikseeritud hinda, mis kellelegi paremini sobib,» pakub Tumma sõnul ka Eesti Gaas tarbijale kõiki võimalusi.

Kui elektriarvestus on tunnipõhine, siis gaasi arvestatakse päevapõhiselt. Lisaks on kõikumisi gaasi hinnas palju vähem. Helbling selgitab gaasibörsi ja -hinna tagamaid: «Meie gaasibörs on Baltikumi ülene. Eestisse tuleb gaas põhiliselt kahest allikast, läbi Venemaa ja läbi LNG terminali Leedus, kuhu omakorda on gaas toodud Norrast ja Ameerikast. Nendest allikatest tuleva gaasi keskmine hind on see, mis kujuneb meie börsihinnaks.»

Nii LNG kui ka Vene gaasi turud kasutavad oma hinnavalemistes Euroopa arenenud, likviidsete ja suure käibega gaasibörside indekseid. Seetõttu võib meie gaasihindade ja Euroopa börsi hindade vahel näha tugevat korrelatsiooni ning tõenäoliselt lähitulevikus peaks ka meie gaasi hind veidi langema. Lisaks hakatakse järgmisest aastast tootma ka biometaani, mida esialgu on võimalik osta vaid transpordisektoris, ent pärast 2020. aastat on lootust, et see võimalus jõuab ka kodutarbijani.