Uuring: varimajandus kasvas oodatust vähem
11. mai 2011, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki majanduskriis toob tavaliselt endaga varimajanduse kasvu ja nii juhtus ka Eestis, siis jäi sellest tekkinud kahju siiski oodatust väiksemaks, näitas konjunktuuriinstituudi uuring.
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul püüavad inimesed rasketel aegadel vähem makse maksta ja rohkem ebaseaduslikke hüvesid saada, see aga kahjustab konkurentsi ja ettevõtluskeskkonda laiemalt.
Eesti hea haldussuutlikkus ja siin omaks võetud põhjamaine majandusideoloogia on meile selles osas abiks tulnud, märkis ta.
Kui 2009. aastal moodustas varimajanduse osakaal elanike kulutustes 7 protsenti, siis mullu 9 protsenti. Illegaalsetest teenustest ehk mustalt turult osteti kõige rohkem korteri või elamu ehitus- ja remonditöid.
Elamispinna rentimisest sai nn mustalt tulu 24 protsenti kõigist, kes seda teenust üldse osutasid. Kaupadest osteti makse tasumata kõige enam küttepuid.
Ehkki kardeti ka ümbrikupalkade plahvatuslikku kasvu, siis seda ei juhtunud. Mullu sai niiviisi töötasu 13 protsenti töötajaist, mida on veidi enam kui aasta eest. Silma torkab, et neid ettevõtjad, kes maksid suure osa palgast maksuvabalt, on vähemaks jäänud, sest paljud neist on tegevuse lõpetanud.
Neil, kes üldse mustalt tasu said, moodustas ümbrikupalk keskmiselt 37 protsenti. Aasta tagasi oli see protsent veel 51. Kokku jäi eelmisel aastal ümbrikupalkade tõttu riigil saamata 142 miljonit eurot maksutulu.
Palju jäi riigil tulu saamata ka salaalkoholi tõttu, mille osakaal on kasvanud ja ulatub juba 29 protsendini. Samuti teevad peavalu üle idapiiri toodavad sigaretid. Salaviina tõttu tekkinud maksukaotus oli mullu 16 ja salasigarettide tõttu 57 miljonit eurot.