Varimajanduse lai levik teeb tööandjatele tõsist muret
11. mai 2011, 17:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandjate keskliit väljendab tõsist muret täna konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud varimajanduse näitajate pärast. Olukord, kus 31 protsenti kõigist Eestis müüdavatest sigarettidest ja veerand kogu müüdavast viinast on salakaup, on tõsine ohu märk.
Kontrollimata kauba tarbimisest põhjustatud otsese ohu kõrval rahva tervisele ähvardab sedavõrd suur varimajanduse osakaal ka riiklikku julgeolekut, kuna ebaseadusliku tegevuse tulu võib olla voolanud kuritegelike grupeeringute taskutesse, ütles liit oma teates.
Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal kaotas riik 2010. aastal 57 miljoni euro väärtuses maksutulu salasigarettide ja 20 miljoni euro väärtuses salaalkoholi tõttu. Tööandjatena leiame, et selle rahaga võinuks riigis palju kasulikku korda saata, vähendades ka tööpuudust.
Tööandjate keskliitu paneb muretsema majanduskliima, mis salakaubanduse suure osakaalu tõttu sunnib terveid majandusharusid tegutsema ebavõrdse konkurentsi olukorras. Ahvatlevalt odava ja riigimaksudest vaba salakaubandusega rinda pistvad ettevõtjad ei ole riigilt ega õiguskaitseorganitelt seni saanud tõhusat ja tulemuslikku toetust. Võrreldes 2009. aastaga on nii salaalkoholi kui ka -sigarettide osakaal Eesti turul veelgi kasvanud, kuid efektiivseid meetmeid varimajanduse pidurdamiseks ei ole rakendatud.
Maksuvaba illegaalse viina ostjate hulk kasvas eelmiseks aastaks juba üheksa protsendini alkoholi tarbijatest. Nii suur otseselt ohustatud tarbijate hulk peaks keskliidu hinnangul riigi otsustavalt tegutsema panema. Lisaks kontrollimata kvaliteedi ja päritoluga salaviina suurele osakaalule ohustab rahva tervist täiesti uued turule sisenenud maitseta, värvita ja lõhnata 50–60-kraadised odekolonnid.
Aktsiisikaupade salakaubandust soodustavad hinnaerinevused võrreldes lähiriikidega. Kaks aastat tagasi kauples Eesti Euroopa Liidult – eelkõige salaturu ohjeldamiseks – edukalt välja tubakaaktsiisi tõstmise üleminekuperioodi kuni aastani 2018. Kriitilise pilguga tuleks üle vaadata valitsuse plaan tõsta tubakaaktsiisi järsult lisaks käesolevale aastale veel ka 2013. aastal. Aktsiisi täiendav tõus viiks meid EL-i poolt sätestatud miinimummääradeni viis aastat varem, kui üleminekuperiood seda võimaldaks.
Euroopa Komisjon kavandab suitsetamisvastases võitluses uusi üle-euroopalisi piiranguid. Tööandjate keskliit igati tervitab tervist edendavat initsiatiivi. Samal ajal tõstavad Euroopa Komisjoni mõned ettepanekud – näiteks peita sigaretid kauplustes ära ja muuta sigaretipakkide välimus ühesuguseks – märkimisväärselt salakaubanduse täiendava leviku riske. Sellistele radikaalsetele meetmetele peab Eesti vastu seisma.