Sisuturundus

Salasigarettide tõttu jäi riigil saamata 54 miljonit eurot SISUTURUNDUS

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: EMTA

Suitsetamine on kahjulik ja sõltuvust tekitav. On täiesti normaalne, et riik reguleerib maksude kaudu pahede levikut. Siiski on põhjust aktsiisikaupadega seotud maksudest kriitilises võtmes kirjutada. Just nimelt tubakast. Eriti nüüd, kui alkoholiaktsiisi ümber toimuv võtab palju tähelepanu ja kuigi riigikogu rahanduskomisjon napilt ei toetanud alkoholiaktsiisi tõusu piiramist 50% võrra plaanitud tasemest, on teema jätkuvalt laual ja on selge, et alkoholitootjad ning -kaupmehed loodavad riigile, et sellisele kokkuleppele jõutaks. Piirikaubanduse kasvu valguses on paslik küsida, mis toimub tubakasektoris.

Riigil jäi Konjunktuuriinstituudi hinnangul 2016. aastal illegaalse sigaretikaubanduse tõttu saamata ligikaudu 54,4 miljonit eurot aktsiiside ja käibemaksuna. Aktsiisi osa sellest on ca 39 miljonit. Kui mõelda, mida selle kõige eest teha saanuks. Näiteks panna see kaitse-eelarvesse, kust on 10 miljonit kaduma läinud, või ehitada ja remontida lasteaedu või koole, või viia koolilapsi teatrisse. Ei ole riigikaitse või ehitusvaldkonna spetsialist, aga teatrikülastuse kohta saan teha lihtsustatud arvutuse. Olgu teatripileti hind 15 eurot (kindlasti leiab ka odavamaid), sel juhul saaks 39 miljoni euro eest 2,6 miljonit teatrikülastust. Päris müstiline number!

Hävitav mõju ausale konkurentsile

Salasigarette ei osteta põhimõtte pärast, vaid ikka odavama hinna pärast. Kui sellise toote maksu liiga tempokalt tõsta, saab salakaubandus hoogu juurde. Ja kannatajaks ei ole tegelikult ainult riigikassa, vaid isegi suuremal määral seaduskuulekad ettevõtjad, väikepoed, piiriäärsed poed, keda ootab ees või on juba tabanud sulgemine. Ettevõtja huvi on ju kasumi teenimine. Kaua sa poepidajana ebavõrdses konkurentsitingimuses vastu pead? Mitte eriti kaua. Sigarettide müük tekitab just sellise ebavõrdse olukorra, kus legaalse kauba hinnast läheb riigile maksudeks 5/6, samas jääb salakauba puhul suur osa müügihinnast kaubitsejale puhtalt kätte. Muljetavaldavad numbrid, mis riigil salakaubanduse tõttu saamata jäävad. Ja see raha toetab ja rahastab - kuigi osaliselt, aga kindlalt – rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust.

Viimase kolme aasta jooksul on sigarettide illegaalse turu tõttu jäänud riigil saamata 166 miljonit eurot. Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut ja Rahandusministeerium. Graafik: Maksumaksjate Liit.

FOTO: Eesti Maksumaksjate Liit


Kuigi rahandusministeerium saab oma statistikale tuginedes öelda, et nende arvates probleemi ei ole, tuletan siiski meelde, et tubakaaktsiisi tõsteti 2016. aastal, tõsteti ka 2017. aastal. Tõsteti 8%! Tõstetakse 2018. aastal, samuti 2019. ja 2020. aastal. Sellise jõulise pahede maksustamise eesmärgid võivad olla head, kuid tulemused alati ei ole. Turu arenguid tuleb jälgida, et olla kindel, kas meetmed annavad soovitud tulemuse.

2016. aastal laekus tubakaaktsiisi 190 miljonit eurot, 2017. aasta prognoos on 210 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi kokkuvõtte järgi on septembrikuine tubakaaktsiisi laekumine mullusega võrreldes 12,9 protsendiga miinuses, paremini reaalsust kirjeldav 9 kuu keskmine laekumine on mullusega võrreldes miinuses „ainult“ 1,6 protsendiga.

Mis on soovitud tulemus?

Soovitud tulemus on, et tubakatarbimine väheneks ning samas ei suureneks hüppeliselt salakaubandus ega piirikaubandus. 2016. aastas suitsetas täiskasvanud elanikkonnast igapäevaselt 21,3%, võrreldes 2014. aastaga on see vähenenud vaid 0,7% võrra. Piirikaubandus Läti suunal – odavamate tubakatoodete ostmine Lätist – on aga ainuüksi möödunud aastal teinud viiekordse kasvuhüppe. Sigarettide salakaubanduse kohta nii drastilisi numbreid ette näidata ei ole, aga Konjunktuuriinstituudi uurimus teeb igatahes valvsaks, sest nende hinnangul on 11%-lt 16%-le suurenenud nende inimeste osakaal, kes teadlikult on ostnud salasigarette.

Leian, et nii rahandusministeeriumil kui ka sotsiaalministeeriumil on, mille üle järele mõelda. Tubakaaktsiisi on Eestis tõstetud 2004. aastast alates igal aastal (ainsaks erandiks on 2015. aasta). Alates 2016. aastast täidab Eesti Euroopa Liidus kokku lepitud tubakaakstsiisi miinimumnõudeid. Seega on Eestil vabad käed teha ise selles küsimuses edasisi siseriiklikke poliitilisi valikuid, et aktsiis oleks efektiivne vahend tarbimise piiramiseks.

Küll aga tuleb aktsiiside määramisel arvestada lähiriikidega. Keskmise suitsupaki hind Eestis ja Lätis maksis peaaegu ühepalju 2013. aastal. Hiljem on Eestis müüdava keskmise suitsupaki hind aktsiisitõusu tulemusel kasvanud kiiremini kui Lätis. Tänaseks on Lätis keskmine suitsupakk kümnendiku võrra odavam ja selle tõttu muutunud piirikaubanduse tooteks.

Võrreldes 2013. aastaga on Eestis keskmise suitsupaki hind tõusnud tänaseks 35% võrra, Lätis seevastu 23%. Allikas: Nielsen

FOTO: Eesti Maksumaksjate Liit

Aktsiisimäärade seadmisel tuleb jälgida reaalses elus toimuvat ja leida optimaalsed lahendused, mis ohjeldaks tarbimist, kuid ei innustaks sala- ega piirikaubandust. Kui on selgeid märke, et aktsiisipoliitika ei saavuta oma siseriiklikult seatud eesmärki, siis on viimane aeg seda korrigeerida.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
    Tagasi üles