Briti kontorirotid avaldavad 50 viisi, kuidas nad on tööl viilinud

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast pikka puhkust võib olla raske tagasi töölainele saada.
Pärast pikka puhkust võib olla raske tagasi töölainele saada. Foto: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

Taktikalised WC-pausid, koosolekuruumide broneerimine klatšimiseks ja vaba päeva võtmine pärast olematu vanaema surmateadet on vaid üks osa viiekümnest populaarsemast töö eiramise nipist, mida britid on kasutanud.

Teada saamaks, millised on populaarseimad tööluusi võtted, uuriti rohkem kui 2000 britist kontoritöötajat, vahendab The Independent.

Uuring näitas, et keskmine töötaja võtab päevas 50 minutit tööpausi ja seda enamasti selle jaoks, et tegeleda isiklike asjadega.

Rahvusvahelise loomade heategevusorganisatsiooni SPANA, mis tegeleb töötavate loomade ravimisega arengumaades, tegevjuhi Geoffrey Dennise sõnul võib tööleminek pärast pikka puhkust mõjuda kehale šokina, mistõttu võivad paljud töötajad  nädal pärast puhkust rohkem viilida kui muidu. «Paljud töötavad kõvasti, kuid uuringust selgub, et lisaks töötegemisele on loominguliselt lähenetud ka tööluusile.»

Paljude teiste seas tuuakse tööst viilimisena välja väikeseks jalutuskäiguks kadumine, arvuti ekraanil unerežiimi välja lülitamine ja isiklike e-kirjade kirjutamine Microsoft Wordis.

Lisaks mainitakse ka ära post-it märkmepaberitele kirjutamise, et luua illusioon väga tegusast töölauast ja kontori peal kiiresti kõndimine, et näidata teistele, kui kiire ja tegus töötaja ollakse.

Dennis lisas, et kuigi pärast pikki  pühi võib tööle tulek raske näida, siis on see kõik tegelikult väga lihtne. «Peaksime meeles pidama, et meie mure siin pole võrreldavgi nende loomadega, kes töötavad ohtlikes kohtades, kelle tervis on ohus ja kes elavad tihti liiga lühikest elu.»

50 viisi, kuidas töölt viilida:

  1. Internetis sirvimine
  2. Internetis sirvimine, keerates ekraan kolleegide silme alt ära
  3. Isiklike e-kirjade lugemine
  4. Messengeri, WhatsAppi või teiste suhtluskanalite kaudu sõnumite saatmine
  5. Sotsiaalmeedias sirvimine
  6. Väikesele jalutuskäigule kadumine
  7. E-poodlemine
  8. Isiklike asjade ajamine (piletite broneerimine, maksed jne)
  9. Töölaua taga lõunatamine
  10. Ekraani jälgimine keskendunult, samal ajal unistades
  11. Taktikalised WC-käigud
  12. Ühe ja sama dokumendi uuesti ja uuesti lugemine
  13. Joonistamine, paberile sodimine, samal ajal tehes nägu, nagu teeksid tähtsaid märkmeid
  14. Kohviautomaadi juures käimine
  15. Kööginurgas vestluse alustamine
  16. Isiklike e-kirjade kirjutamine Microsoft Wordis.
  17. Erinevate internetiakende vahel klikkimine
  18. Väga pikk lõuna
  19. Kõrvaklappide kandmine
  20. Väljamõeldud kohtumiste kokkuleppimine väljaspool kontorit
  21. Number «kahel» käimine
  22. Koduse töö tegemiseks vajaliku korraldamine
  23. Ajalehe lugemine
  24. Online-mängude mängimine
  25. Veeautomaadi juures vestluse alustamine
  26. Võltstelefonikõnede tegemine
  27. Koosolekuruumi broneerimine klatšimiseks
  28. Regulaarsed puhkepausid
  29. Töölaua paigutamine nii, et keegi ei näe su ekraani
  30. Pidevalt tee tegemine ja joomine
  31. Ekraani heleduse sättimine nii, et keegi ei näe su ekraani
  32. Märkmepaberitele asjade kirjutamine
  33. Olematu vanaema surmateate tõttu vaba päeva võtmine
  34. Kiiresti ja tegusalt kontori peal ringi käimine, justkui sul oleks palju teha
  35. Kella vaatamine
  36. Teleri vaatamine arvutist/telefonist
  37. Ekraani täitmine erinevate akendega, et näidata, et sul on tööd ülepeakaela
  38. Hilisöiste e-kirjade saatmine
  39. Arstilkäikude teesklemine
  40. Suure hulga «dokumentide» trükkimine
  41. Koosolekuruumide broneerimine tukastamisteks
  42. Meditsiiniliste probleemide teesklemine – kõhukrambid, migreenihood, peavalu
  43. Hädaolukordade väljamõtlemine (nt kodu uks jäi pärani lahti vms)
  44. Töölaual peegli omamine, et näha, millal ülemus tuleb
  45. Teesklemine, et su arvutil/sülearvutil/telefonil on midagi viga
  46. Sõpradega «kiireloomuliste» telefonikõnede organiseerimine
  47. Töökaaslasega vahekorras olemine
  48. Kõrvaltööga tegelemine
  49. Koopiamasina kasutamise teesklemine
  50. Unerežiimi väljalülitamine arvutiekraanilt.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles