Nõuanded, kuidas pärast pühi rahaga toime tulla

Raha.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Ligi kolmandik elanikest tõdeb, et pühadeaeg on nende pere eelarvele koormav ning nad peavad nuputama, kuidas pärast pühi ots otsaga toime tulla. Rahaasjade teabekeskus edastab nõuandeid rahaasjade korraldamiseks.

Kui pühad on ka sinu pere rahakotti augu teinud, siis tuleb otsida võimalusi kulude vähendamiseks ja/või tulude suurendamiseks, räägib Kati Voomets Swedbanki rahaasjade teabekeskusest.

Teabekeskus soovitab järgnevalt tegutseda:

  • Pane kirja kõik arved, mis ootavad tasumist (summa, tasumise tähtaeg, intress ja viivis). Koosta tagasimaksegraafik ja tasu ennekõike need arved, millelt  arvestatakse suuremat viivist või mille maksetähtaeg on varasem. 
  • Kui arved on kuhjunud, võta ühendust arve esitajaga, et võimalusel leppida kokku uus maksegraafik või püüa saada ajapikendust.
  • Sea suurematele kuludele (nt toit, hobid, väljas söömine) ranged limiidid. Soovitav on jagada summad nädalate lõikes, sest nii kontrollid oma tegevust ja väldid ülekulutamist.
  • Rahanappuse korral väldi kindlasti uute laenukohustuste võtmist. Nii kiirlaen kui ka eri tarbimislaenud toovad kaasa uued ja suuremad kulud teenustasude ning intresside näol.
  • Otsi lisasissetulekuid, sest abi võib olla ka mõnest väiksemast lisatööst.

Selleks, et rahaasjade korraldamine edeneks edukalt uuel aastal, edastab rahaasjade teabekeskus 11 nõuannet.

  1. Sea eesmärgid, mis aitavad liikuda soovitud suunas. Küsi endalt, mida soovid saavutada ja kui palju kulub selleks aega. Pane paika, millised on võimalused säästa lähtuvalt  pere eelarvest täna ja tulevikus.
     
  2. Koosta eelarve tegelikest kulutustest ülevaate saamiseks. Paljud pered arvestavad rahaasju mälu abil. Ilma kulusid kirja panemata on aga keeruline aru saada, millele ja kui palju täpselt raha kulus.
     
  3. Analüüsi pere harjumusi ja finantskäitumist. Tee selgeks, mis rahakotti liigselt koormab.
     
  4. Kogu suuremate kulutuste tarbeks jooksvalt. Kui liidad tänavuseks aastaks plaanitud suuremad kulutused kokku ja jagad tulemuse kaheteistkümnega, saad teada, kui palju raha peaksid iga kuu kõrvale panema. Üldiselt soovitatakse iga kuu säästa 5–10 protsenti sissetulekutest.
     
  5. Säästa pisiasjadelt! Väikesed kulutused võivad aasta lõikes moodustada märkimisväärse summa.
     
  6. Kaasa ka lapsed eelarve tegemisse. Näita lastele, kui palju kulub raha kodule, transpordile, söömisele, meelelahutusele ning erinevate laenukohustuste tasumisele. Õpeta lapsele, kuidas teha ostunimekirja ja arutage, millised on mõistlikud valikud kaupluses.
     
  7. Käi toidupoes kindla ostunimekirjaga. Võimalusel külasta toidupoodi vaid kord nädalas ja planeeri nädalamenüü ette.
     
  8. Püüa kulutada vähem, kui teenid. Vaata üle oma teadmised, oskused ja hobid ning arenda neid. Ehk annab mõni neist lisasissetuleku või saab mõni neist tulevikus oma äri aluseks.
     
  9. Vaata üle oma lepingud. Trennipaketi või sideteenuste vahetus võib kaasa tuua väiksema kuutasu ja paremad tingimused.
     
  10. Ära torma allahindluste ja kampaaniate puhul kohe poodi. Mõtle juba ette oma tegelikele vajadustele ja kehtesta rahaline piir, mida ostudeks kasutada võib.
     
  11. Väldi tarbetuid võlgu. Kuigi säästmine on alati odavam kui laenamine, tuleb ette olukordi, kus tekib vajadus kasutada laenuraha. Laenu võtmise mõttekust kaaludes tasub endalt küsida, kas asi, mille jaoks laenad, peab vastu kauem, kui kestab laenu tagasimaksmine. Mis tahes laenuraha vajadus tuleks enne lepingule alla kirjutamist hoolikalt läbi mõelda.
Tagasi üles