Eelmisel aastal kasvasid tarbijahinnad ennekõike toidukaupade arvelt. Eesti Panga ökonomisti Sulev Perdi sõnul võib kiirele hinnatõusule järgneda langus.
Eesti Pank: toidukaup võib tänavu odavneda (2)
8. jaanuar 2018, 11:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahindade aastakasv detsembris 3,4 protsendini. Hinnakasvu vedasid ikka toiduained ja energiahinnad, kuid ülejäänud ostukorv kallines tagasihoidlikult.
«Novembriga võrreldes langes hinnatase 0,3 protsenti, mida põhjustasid hooajalised tegurid, sh alkoholi soodusmüük ja üüri odavnemine. Euroala inflatsioon oli detsembris aeglane, 1,4 protsenti, kuigi majandusaktiivsus ei ole enam madalseisus,» märkis Pert.
Eesti hinnatõusule aitasid eelmisel aastal suuresti kaasa hinnamuutused väliskeskkonnas. Tootmise vähenemise tõttu kallinesid maailmaturul kõige rohkem piimatoodete, sh või hinnad.
«Viimastel kuudel on Euroopas toiduainete tootjahindade kasv siiski aeglustunud. Näiteks või tootjahinnad on nüüdseks langenud uuesti 2017. aasta algusega samale tasemele. Eestis odavnesid piimatooted detsembris kuuga 1 protsenti. Kuna toidutoorme hindade heitlikkus on olnud suur, ei saa välistada, et järsule kallinemisele järgneb toiduainete jaehindade langus,» lisas ta.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis aga, et juba detsembris hinnatõus aeglustus. «Inflatsiooni pidurdumise taga oli transporditeenuste ja toidu aeglasem hinnatõus.»
«Kui tarbijatele tähendavad kõrgemad hinnad aeglasemat ostujõu kasvu, siis tootjatele suuremat käivet,» tõi ta välja. Tootjahinnad tõusid novembris aastataguse ajaga võrreldes 3,3 protsenti. Majandusaktiivsuse ja hindade tõus on parandanud ka jaemüüjate majandustulemusi. Jaekaubandusettevõtete käive kasvas 2017. aasta esimese üheksa kuu jooksul aastatagusega võrreldes 6 protsenti ja kogukasum 19 protsenti.
Swedbanki prognoosi järgi aeglustub hinnatõus sel aastal mõnevõrra, 3 protsendini. Aeglasema hinnatõusu taga on väliste hinnasurvete leevenemine. Nii nafta kui ka teiste toorainete hinnad peaksid sel aastal kasvama vähem kui eelmisel aastal. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu sel aastal kõige rohkem toit, alkohol ja tubakas.
Keskmine palk tõuseb Swedbanki prognoosi järgi ka sel aastal hindadest kiiremini. Maksuvaba tulu tõusu ja kiire palgakasvu jätkumise tõttu peaks hindadega korrigeeritud keskmise netopalga kasv ulatuma sel aastal 9 protsendini.