Ruf Ilutulestikud juht: lätlased müüsid Järve Selveri parklas illegaalset ilutulestikku

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ruf ilutulestik.

FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Ilutulestiku maaletoojad sõnavad, et tipphooaja müük on olnud ootuspärane ja üleskutsed ilutulestikust loobuda pole neid mõjutanud.

Uus aasta on alanud ja vana saadeti traditsiooniliselt saluudi saatel ära. Uurisime pürotehnika maaletoojatelt ja edasimüüjatelt, kuidas tipphooaja müük möödus ja kas üleskutsed ilutulestiku eelarve annetada kandis vilja?

Ruf Ilutulestiku juht Ivo Melder sõnas, et suuri muutusi pole ja juba aastaid on müük stabiilne olnud. Kõige rohkem müüdi tooteid hinnasildiga kuni 30 eurot ja peamiseks tootekategooriaks olid ilutulestikupatareid. «Need on üles näidanud populaarsust, sest seal on palju laske, need on ohutud ja kunstilises mõttes on palju erinevaid variatsioone. Ilu silmades on see, mis müüb,» vastas Melder.

Seda, kas üleskutsed mõjutasid müüki, ei osanud ta täpselt öelda, kuid ütles, et selliseid üleskutseid tehakse kogu aeg. «On üleskutseid, et sõidame ratastega ja seda teist ning kolmandat. Ega see tähenda siis, et kõik hakkaks jalgratastega sõitma ja kõik jalgrattad poest ära ostetaks.»

Mehe sõnul müüakse ja tarbitakse ilutulestikku aasta läbi. Juht räägib, et uuringute andmetel tarbib Eestis umbes 2/3 inimestest ilutulestikku. «Ega see, et mõnele ei meeldi brünetid ja teisele ei meeldi diiselauto, ei tähenda, et brünetid jääks ilma meesteta ja diiselautosid keegi ei osta.»

Eestisse tuldi tänavu isegi Lätist pürotehnikat müüma, olgugi, et meil on karmimad reeglid kui Soomes või Lätis. «See, et meil on karmimad reeglid, tähendab seda, et meil on põrandaalune müük. Minule isiklikult jõudis kõrva, et ilutulestikku müüdi Järve keskuse parklast Läti bussist ja lätlased müüsid,» ütles Melder. Mehe sõnul tingis selle möödunud sügisel Lätit vapustanud pürotehniku kodu plahvatus, milles hukkus viis inimest. Plahvatuse järel tegi valitsus müügi väga raskeks. «See ei tähenda, et kaup ladudes muutuks olematuks. Nii nagu tormati Eesti poole, tormati ka Leedu poole. Ma olen enam kui kindel, et kui bussid jõudsid Tallinnani välja, siis Lõuna-Eestis käis ikka kõva andmine.»

Lisaks mainis Melder, et ajakirjandusmaastikul nähtud paanika ilutulestiku saastest õhule on liialdatud. Ta räägib, et jutud raskemetallidest ja radioaktiivsetest ainetest ilutulestikus ei pea paika. «Me elame ikka suhteliselt arenenud õigusruumis ja kui pürotehnikal on CE standardid peal siis võib üsna kindel olla, et mingisuguseid radioaktiivseid asju ja muud jama õhku ei paisata,» lausus Melder.

Arnika ilutulestiku juht Eduard Tani andis lootust, et tänavu võib müük olla isegi mõne protsendi võrra tõusnud, sest nende tegevusvaldkond on Eesti majandusega tihedalt seotud. «Mida rahvas soovib? Tsirkust ja leiba. Kui rahval jääb leivast raha üle, siis ostetakse tsirkust. Ilutulestik on selle tsirkuse viimases otsas,» vastab Tani.

Arnika enim müüdud tooted jäid 30–50 euro hinnavahemikku ja populaarseim toode oli pidupäevasaluut, kus on 88 lasku ja see maksab 38 eurot. «Seda on tulnud natuke tagasi, 39 tükki,» ütles Arnika juht.

Ilutulestikust loobumise üleskutseid võrdles mees loobumisega muusikast või muust loovast kunstist. «See on täpselt sama kui rokk-kontsert kestab kella kaheni ja kellelgi laps tahab magama jääda varem, siis see tümps häirib,» vastas mees.

Hansa Ilutulestiku juht Kalle Tüür teadis öelda, et neil on müügi osas olnud muutus hästi väike. Mõned müügikohad teenisid rohkem ja mõned vähem, aga suurusjärk peaks sama olema, arvas mees.

Ta lisas, et Tallinna müügikohtades võis olla langus, aga tema sõnul võis seda mõjutada pigem see, et 31. kuupäev oli pühapäev ja paljud inimesed oli linnast väljas maal.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles