Uuring: ehituses jääb puudu kõrg-ja kutseharidusega töölistest

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljudel ehituse oskustöötajatel puudub erialane väljaõpe.
Paljudel ehituse oskustöötajatel puudub erialane väljaõpe. Foto: PantherMedia / Scanpix

OSKA tuleviku tööjõu-uuring prognoosib, et lähikümnendil jääb ehituses puudu insenerierialade lõpetajatest ning erialase haridusega oskustöötajatest.

Uuringu ühe autori, OSKA analüütiku Mare Uiboupini sõnul on ehituse erialade sisseastujate arvud kõrghariduses viimasel viiel aastal langenud veerandi võrra. «Tööturul on puudus praktilise suunitlusega inseneridest, kes töötaksid projekti- või objektijuhina,» sõnas Uiboupin. «Seoses hoone tehnosüsteemide keerukamaks muutumisega on eriti puudus kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneridest ning veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneridest, kelleks paraku rakenduskõrghariduses Eestis hetkel õppida võimalik ei ole.»

Uuringust selgub ka, et paljudel ehituse oskustöötajatel puudub erialane väljaõpe, kuid valdkonna teadmised ja oskused on ehituse keerukamaks muutumisel üha olulisemad. Oskustöötajad vajavad pidevat ja paindlikku täiendusõpet ning võimalust erialaste oskuste omandamiseks väiksemate osade kaupa nii tasemehariduses kui täienduskoolituses.

Järgmisel kümnendil jääb ehituse tööjõuvajadus samaks

Ehitus vajab aastas u 880 uut töötajat, kellest 385 spetsialisti ning 495 oskustöötajat. Väikest hõivatute arvu kasvu prognoositakse inseneridele, tööjuhtidele, hooneautomaatika tehnikutele ning veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukkseppadele. Viimistlejate ametikohtade arv väheneb lähikümnendil mõnevõrra.

OSKA ehituse uuringuga otsiti vastust küsimusele, kuidas muuta õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolituses, et täita valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust järgmisel kümnel aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles