Aktsiisitõus jõudis tanklatesse: kütusehind ületas 1,3 piiri Täiendatud 17.01

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kütusehind Neste tanklas 9. jaanuar.

FOTO: Konstantin Sednev

Kütuseaktsiisi tõus jõudis täna tanklatesse, ületades 1,3 liitrihinna piiri. Viimati nägid Eesti tarbijad sellist hinda 2014. aasta septembris.

Kütusehind Juhkentali tänava tanklas küündis eile üle 1,3 euro.

FOTO: Konstantin Sednev

Kütusehind Juhkendali tänava tanklas.

FOTO: Konstantin Sednev

Kütusehinna tõusu algatas Neste, mis tõstis bensiin 95 liitrihinna 1,319 eurole ning diisli 1,299 eurole. Üsna pea liitusid hinnatõusuga ka teised tanklaketid.

Neste turundus-ja kommunikatsioonijuhi Risto Sülluste sõnul on kütusehinna tõusu taga aktsiis, mis on hakanud nüüdseks hinnas kajastuma. Kas kütusehind jätkab tõusu, ei osanud Sülluste vastata. «See oleneb väga paljudest erinevatest asjadest,» sõnas Sülluste. «Hinnatõus aga võib tanklate lõikes olla pisut erinev, kuna piirkondlikust konkurentsist tulenevalt olid hinnad ka enne muutust erinevad.» Seetõttu oli Sülluste sõnul mõnes tanklas hinnatõus suurem kui bensiini aktsiisitõusust tulenev kuus senti liitri kohta.

Olerexi kommunikatsioonijuhi Jaan Olmaru sõnul läheb Olerex hinnatõusuga kaasa. Seda, kui palju kütusehind veel tõusta võib, ei osanud Olmaru öelda. «Raske ennustada, kõik sõltub sellest, kuidas on olukord maailmaturul, kuid ilmselt hind tõuseb veel,» sõnas ta ja lisas, et lähiajal kütusehind ei lange.

Kuigi 1,3 liitrihinna piir on ületatud, ei näe osa tanklakette veel põhjust hinda kõrgemale tõsta. «Circle K jaamades kehtib praegu bensiini 95 miles ja diislikütuse D miles hinnatase 1,299 eurot liiter,» sõnas Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi ja lisas, et praegu nad ei näe vajadust bensiin 95 liitrihinda üle 1,3 euro tõsta, kuid kui sisseostuhinnad jätkavad tõusu, pole välistatud hinnataseme üle 1,3 jõudmine.

Bensiini hinnad alates 2014. aastast.

FOTO: graafika: Silver Alt

Alexela juhatuse liige Alan Vaht nõustus, et antud hinnamuutus ei ole tingitud maailmaturul toimuvast vaid tanklates realiseeriti ära bensiini aktsiisitõus. «Arvestades, et aktsiisitõusule eelnevalt oli bensiini hind tanklates 1,239 eurot liitrist, siis on loogiline, et peale aktsiisitõusu realiseerimist tõusus hind tanklates samuti 6 sendi võrra,» sõnas Vaht. «Eraldi teema on kütuste maailmaturuhind, mis on viimastel nädalatel samuti tõusnud, kuid tugev konkurents on hoidnud hindu madalal.»

Vahti sõnul on ka täna on maailmaturuhinnad tõusnud ning fundamentaalset püsib surve hindade edasiseks tõusuks, milleks on mitu erinevat põhjust. «Arvestades OPECi selle aasta lõpuni kehtivat naftakärbet, kasvavat naftanõudlust ja USA võimalikku suutmatust naftatoodangut suurendada, jätkavad naftavarud vähenemist kogu 2018. aasta jooksul,» sõnas Vaht ja lisas, et vastavalt eeltoodule on tõenäoline, et kütusehindade kasv jätkub vähemalt OPECi naftakärpe lõpuni, mistõttu võib toornafta hind käesoleval aastal küündida 80 dollarini barrelist.

Lisaks avaldavad kütuse hinnatõusule survet ka valitsusvastased rahutused Iraanis. «Hetkel ei ole see õnneks Iraani naftatootmisele mõju avaldanud, kuid oht püsib,» tõdes Vaht. «Kokkuvõtvalt on globaalsel kütuseturul negatiivseid uudiseid hetkel liiga palju, mistõttu püsib surve ka hindade tõusuks.» Alexela läheb küll hinnatõusuga kaasa, kuid plaanib hoida esialgu liitrihinda veidi alla 1,3 euro.

Kütusemüüjad hoiatasid erakordselt kõrge kütusehinna eest eelmise aasta lõpus. Viimati nägid Eesti tarbijad 1,3-eurost liitrihinda 2014. aasta septembris. Uuel aastal rakendunud aktsiisitõus tähendab, et kütusehinnast 60 protsenti moodustavad maksud.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles