/nginx/o/2018/01/12/7480185t1h2b85.jpg)
Soomel puudub põhjalik tarbijakrediidi hindamise süsteem, mis aitaks vähendada nende inimeste hulka, kes võtavad liiga palju tarbimislaene ja satuvad kuhjuvate finantskohustuste tõttu makseraskustesse.
Soomlased on hädas arvete maksmisega (2)
13. jaanuar 2018, 17:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome finantsanalüüsi ettevõte Suomen Asiakastieto märgib, et inimesed, kes nende registri järgi on mõne arve maksmisega hiljaks jäänud inimesed, saavad keskmiselt 15 võlgnevuse teadet aastas, vahendab Yle.
Ka märkis ettevõte, et inimestel, kel on nende registri andmetel raskusi arvete õigeaegse tasumisega, on ka varasemalt makseraskustes olnud. Asiakastieto andmetel kasvas maksetega hilinemine soomlaste seas mullu kümne protsendi võrra. Nende andmebaasi jõudis kokku 1,65 miljoni juhtumi andmed.
Põhjus, miks soomlased on järjest enam hädas oma arvete maksmisega, on ettevõtte hinnangul selles, et Soomes puudub korralik tarbijakrediidi hindamise süsteem, mis annaks kõigile laenuväljastajatele põhjaliku ülevaate laenutaotleja kõigist finantskohustustest, sissetulekutest ning maksetest kinnipidamise ajaloost. Ainus, mis pakub sellele enamvähem ligilähedasi andmeid, ongi Asiakastieto enda andmebaas.
Kuna üle-riigiliselt selline ülevaatlik süsteem puudub, tähendab see, et inimesed võtavad järjest rohkem tarbijalaene, mida nad igakuiselt peavad hakkama tagasi maksma. Kuniks nad ei ole täielikult makseraskustesse sattunud, puudub ka laenuväljastajal ülevaade nende teistest rahalistest kohustustest, mistõttu saavad nad aina uusi tarbimislaene võtta, mis lõpeb aga võlgadesse sattumisega.
Asiakastieto tarbimiskrediidi infojuhi Jouni Muhoneni sõnul on probleem väga tõsine. «Samas sellise seadusandliku baasi loomine, mis võimaldaks luua täiesti uue krediidiregistri, tähendaks aastatepikkust tööd,» nentis ta. Tema ettepanek on pigem, et panustama peaks olemasoleva süsteemi parandamisele, et see võimaldaks erinevatel laenuandjatel jagada omavahel infot klientide kohta.
«Laenuandjad vajavad ligipääsu laenutaotleja kõiki finantskohustusi ja sissetulekuid puudutavale info, et teha talle laenu väljastamise osas mõistlik otsus,» põhjendas Muhonen.