Looduskivid muudavad õue hubasemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nauditava ilu ja harmoonia vallandumiseks aias peab ka inimkätega loodud paradiis sisaldama peamisi looduslikke materjale – vett, puitu ja kivi –, et anda selle keskel kasvavale ja õitsevale rohelusele loomupärane mõte.
Inimene, kes märkab kivi, oskab näha ka kivi kõnet. Sellele võimele toetudes võiks kiviga aias palju kaunist korda saata.
Kuid tihtilugu pole aiakividele saanud osaks nende seisusele ja meeleolule vääriline kohtlemine. Kive on aeda sätitud kõikvõimalikesse poosidesse ja seetõttu on juhtunud ka nii, et loodetud harmoonia asemel koliseb õue peal silma riivav kivimüra. Miks?
Tähelepanelikult ümbrust silmitsedes võib märgata, et looduskivid ei väljenda mitte alati staatilist rahu, sageli ilmneb neis pürgimine – sööst, voolavus, püsimatus. Siit võivad alguse saada sammaste, skulptuuride või voolavate klibuväljade ideed. Kui sellised kiviväljendused on aias paigutatud loomupäraselt või väga hästi põhjendatult, on tulemus kindlasti nauditav.
Meenutagem peenelt läbitunnetatud jaapani aedu. Hea tunnetuse juures võib avastada muidki üllatavaid võimalusi, kuidas kasutada kive aias nõnda, et nad mõjuksid dekoratiivselt ja säilitaksid oma imetabase kõne.
Soe, särav, värviline
Materjaliks muutub ajakätest kujundatud isikuilmeline kivirahn purustamise tagajärjel. Samuti saab materjaliks pidada püsivalt maapõues lebanud kivimeid.
Aiakujunduse seisukohalt pole vahet, kas kive on purustanud looduse lakkamatud killustikumasinad või on seda teinud inimene oma tänapäevaste tootlike tööriistadega. Nii looduslikult lihvitud vanal kruusal kui ka värskel tahumatul kivitöötlusproduktil on aias oma kõnekas koht.
Looduslikest kivimitest valmistatud asteplaadid, killustikud ja kruusad mõjuvad alati kütkestavalt dekoratiivseina. Kivid toovad võimsalt nähtavale aias kasvavate taimede omapära ja ilu ning annavad oma värvilise paistega sära kogu aiarohelusele.
Peale iluomaduste mõjub aiakujunduses kasutatud looduslik kivimaterjal kosutavalt ka vaataja seesmisele heaolule ja turvatundele, sest kivi mõjub puhtana, kuivana ja tervislikuna.
Looduslikud kivimid võivad olla uskumatult üllatava värvi ja struktuuriga. Tänapäeval ei pea ette võtma pikka reisi kaugetesse maadesse, et näha oma silmaga lumivalgeid, roosasid, punaseid, rohelisi, siniseid või süsimusti kive – neid saab soetada ka aianduskeskustest siinsamas Eestis.
Seosed eluruumiga
Kõige peenem looduslik kivifraktsioon on teraline rannaliiv, millele järgnevad erinevates suurusmõõtudes enam-vähem lihvitud värvilised kruusad ja klibud.
Ka tööstuslikult murtud kivi on müstiline materjal, mis lummab oma tardumisi särava iluga. Erineva suuruse ja värvusega värsked kivikillustikud ja asteplaadid murravad oma teravate purunemisjoontega päikesekiiri, luues niimoodi mahedalt särava keskkonna, mis meenutab ligilähedaselt harjumuspärast tubast eluruumi. Seega muudab looduskivi õued hubasemaks ja eluruumile lähedasemaks.
Värviliste võõramaiste looduskivikamakatega ei maksa kohe kindlasti hakata üles ehitama ulatuslikke kiviktaimlaid, küll aga sobib mastaapsemalt kasutada värvilisi killustikke ja teekatteplaate või ehitada huvitavatest kiviplokkidest terrasse.
Nagu kõik kunstilise kujundamisega seonduv, jäägu ka värviliste uudiskivide kasutamine hea maitse piiridesse, kuid ülearune oleks piirata oma loovust mõttega, et Eestimaa aedadesse ei sobi kivimid maailma kaugematest nurkadest.
Kive saab kasutada nii dekoratiivelemendina kui teekattena nii jalgteele kui autoteele. Kivide kasutamisvaldkond on aga oluliselt laiem – looduskive saab kasutada terrassidel, treppideks, basseinide ja purskkaevu rajamiseks, kõrgendatud peenraääristeks ja teeservadeks ning kalmistutel.
Nõuandeid kivide kasutamisel aias:
• Kivi paigutamisel aeda tuleb lähtuda looduses toimivatest seaduspärasustest. Füüsikaseaduste kohaselt istub kivi alati laiema küljega vastu maad. See on kivi asetamise tähtsaim nõue.
• Kivi rahu väljendub veelgi ilmekamalt, kui istutada ta neljandiku kuni kolmandiku ulatuses pinnasesse. Täies mahus maa peal kõikuv kivi on füüsiliseski mõttes ebakindel, rääkimata tunnetuslikust ebakindlusest, mis ei võimalda luua nauditavat vaatepilti.
• Kivi kõnesse kuuluvad ka tema peal kasvavad samblikud ja sammal – see aegade vanune auväärne minifloora tuleb kivirahnul säilitada. Paiguta kivi aeda ettevaatlikult ja nõnda, et uus asukoht sobiks ka tema turjal kasvavale taimestikule. Loomu poolest kasvavad kivisamblad varjus, samblikud aga enamasti päikese käes.
• Kivi kõne muutub kütkestavamaks, kui kasutad kivirahnude paigutamisel ebasümmeetriat. Istutades enamat kui üht kivi, ära jäta nende vahele kunagi samavõrdseid vahemaid, vaid kujunda kaugused üksteisest juhuslikkuse printsiibist lähtuvalt.
• Juhuse hooleks aga ära jäta rahnude kulgemise suunda – piklikud rahnud säti ikka ühes suunas liikuvaiks. Oleks rahutu ja kole, kui kivid asetseksid küljesuundadega risti-rästi. Seevastu ümmargustel rahnudel puudub suund ja neid on ilus sättida isegi sümmeetriliselt!
Kivid on aias kasulikud
• Kivi kõrval kasvava taime juurestik naudib mulla jahedust ja niiskust.
• Kivi vahetus läheduses meeldib kihada ka nähtamatul mullaelustikul – vihmausside ja teiste pisiloomakeste tegutsemise tagajärjel tekib kivide ümbrusse hulgaliselt õhustuskanaleid, mida kasutavad ära hapnikujanused taimejuured.
• Kivi niiskushoidlikkuse tõestuseks on see, et väga põuastel suvedel on saadud just kivistelt põldudelt head saaki, samal ajal kui n-ö pehme mullaga väljad on ikaldunud.
• Meie kliimatingimustes külmub talviti maa üsna sügavalt ära ja mida kohevam on muld, seda aeglasemalt see kevadel sulab. Kivide olemasolu kiirendab mulla kevadist soojenemist ja aitab niimoodi ära hoida igihaljaste taimede varakevadise kõrbemise.
• Iluaiapidaja võiks tunda rõõmu igast pisemastki aiamullas leiduvast kivist.
Kividele kaaslasteks sobivad taimed:
Kividele sobivad kaaslasteks okaspuud (männid, kadakad, kuused, nulud, elupuud), püsililledest kõik kõrrelised ja kõik kiviktaimlataimed (kukeharjad, mägisibulad, kivirikud, merikannid jne).
Allikas: Maivi Talving, Hansaplant