Euroopa Liit kuulutas plastjäätmetele sõja

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ümbertöötlusjaam Berliinis. Pildil kokku pressitud ja sorteeritud plastikjäätmed.

FOTO: Jürgen Heinrich/imago/J

Eile võttis Euroopa komisjon vastu plastjäätmete vähendamise strateegia, mis on üks samm üleminekul ringluspõhisemale majandusele.

Strateegia eesmärk on kaitsta keskkonda ja luua samas alus uuele plastimajandusele, milles võetakse disainimisel ja tootmisel igati arvesse toodete korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtuga seotud vajadusi ning arendatakse säästvamaid materjale, teatab Euroopa Komisjoni esindus Eestis pressiteatega.

ELi eesmärk on, et antud strateegia ja uute kavadega on 2030. aastaks kõik ELi turule lastavad plastpakendid ringlussevõetavad, väheneks ühekordselt kasutatava plasti tarbimine ja piiratakse mikroplasti kavatsuslikku kasutamist.

«Kui me ei muuda seda, kuidas me plasti toodame ja kasutame, on 2050. aastaks ookeanides rohkem plasti kui kalu. Peame tegema nii, et plast ei satuks vette, toitu ega meie organismi. Ainus pikaajaline lahendus on vähendada plastjäätmeid suurema ringlussevõtu ja korduskasutamise kaudu,» märkis säästma arengu eest vastutava komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans.

Euroopa elanikud tekitavad igal aastal 25 miljonit tonni plastjäätmeid, kuid vähem kui 30 protsenti sellest kogutakse ringlusse võtmiseks. Maailmas moodustab plast 85 protsenti randadel leiduvast prügist. Plast jõuab isegi meie kopsudesse ja toidulauale, kusjuures õhus, vees ja toidus sisalduva mikroplasti mõju tervisele on veel teadmata. Komisjoni varasemale tööle tuginedes püütakse uues kogu ELi hõlmavas plastistrateegias kõigile neile küsimustele lahendusi leida.

Euroopa Liidu eesmärk on muuta ringlussevõtt ettevõtjatele kasumlikuks. Töötatakse välja uued pakendieeskirjad, et parandada turul oleva plasti ringlussevõetavust ja suurendada nõudlust ringlussevõetud plastist valmistatud toodete järele. Kuna kogutakse rohkem plasti, tuleks luua täiustatud ja suuremad ringlussevõtukohad ning kogu ELis parem ja standardsem süsteem jäätmete liigiti kogumiseks ja sortimiseks, edastatakse pressiteates.

Teine eesmärk on plastjäätmete piiramine

Euroopa õigusaktide tulemusel on mitmes liikmesriigis juba märkimisväärselt vähendatud plastkottide kasutust. Uute kavadega juhitakse aga tähelepanu muudele ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele ja kalapüügivahenditele ning toetatakse riigisiseseid teavituskampaaniaid. Samuti määratakse kindlaks, milline kohaldamisala peaks olema uutel ELi eeskirjadel, mille ettepanek tehakse 2018. aastal sidusrühmadega konsulteerimise tulemuste ja tõendite põhjal. Komisjon võtab ka meetmeid, millega piiratakse toodetes mikroplasti kasutamist, ning määrab kindlaks biolaguneval ja kompostitaval plastil kasutatavad märgised.

Sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitlevate uute eeskirjadega võetakse luubi alla merel tekkiv mereprügi. Nähakse ette meetmed, millega tagatakse, et laevadel tekitatud või merel kogutud jäätmeid ei jäeta maha, vaid need viiakse maale ja neid käideldakse nõuetekohaselt.

Samuti soovib komisjon soodustada investeerimist ja innovatsiooni. Riikide ametiasutustele ja Euroopa ettevõtjatele antakse juhiseid selle kohta, kuidas viia miinimumini plastjäätmed nende tekkekohas. Innovatsiooni toetuseks eraldatakse rohkem raha ehk täiendavalt 100 miljonit eurot, et rahastada arukamate ja paremini ringlussevõetavate plastmaterjalide väljatöötamist, ringlussevõtuprotsesside tõhustamist ning ringlussevõetud plastis leiduvate ohtlike ja saasteainete kindlakstegemist ja eemaldamist.

Euroopa Liit jätkab ka koostööd partneritega mujalt maailmast, et leida üleilmseid lahendusi ja töötada välja rahvusvahelisi standardeid.

Koos plastistrateegiaga võttis komisjon vastu ka seireraamistiku, mis hõlmab tsükli iga etapiga seotud kümmet põhinäitajat, mille alusel hinnatakse ringmajandusele üleminekul tehtud edusamme ELi ja riikide tasandil.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles