POSTIMEHE VIDEOLUGU: kellele kelk, kellele bemari – lume tulek vallandab lustisõitjate seas üllatava buumi
Video!

Lume saabumisega suureneb Facebooki autogruppides kuulutuste hulk, kus soovitakse osta vanu ja odavaid taga- või neljaveolisi autosid.

Nii nagu tõuseb lumekuhi väljas, lisandub päevas iga tunni tagant autogruppi mõni kuulutus, kus soovitakse odava hinnaga tagaveoline soetada, soovitavalt ülevaatusega. Postitajad on enamasti noored mehed, soovitud automargiks BMW.

Autoostu taga on plaan lumes lustida ja külglibiseda ehk driftida. «Rikkamad ostavad 1500 euro, vaesemad alla tuhande eest,» kommenteeris Eesti Autospordi Liidu driftikomitee esimees Kristjan Salmre ja lisas, et odavamad tagaveolised on tegelikult turult kadunud juba enne esimese lume tulekut.

Autoostu kuulutus.

FOTO: Kuvatõmmis

Driftikomitee esimehe sõnul lähevad müügiks kõik alla tuhande eurosed BMWd, Alfa Romeod, Ford Sierrad. Lustimiseks ei sobi igasugune auto. Sõiduvahendil peab olemas olema ülevaatus, kindlustus ja auto peab ka tehniliselt korras olema. «Müüakse ka ilma ülevaatuseta autosid, millel on karbid läbi roostetanud ja mis ei saagi ülevaatust läbi,» rääkis mees ja lisas, et nendega tuleb sõitmiseks siiski ülevaatus ära teha. «Tänapäeval sellist enam osta ei saa, siis tuleb auto korda kõpitseda.»

Kui auto ise võib üsna odavalt kätte saada, siis auto alla tuleb turvaliseks lustimiseks osta korralikud rehvid. «Enamikul, kes raja peal harjutamas käivad, maksavad rehvid rohkem kui auto,» kinnitas Salmre ja lisas, et ka tema ostis viis aastat tagasi 500 euro eest tagaveolise auto, mille väärtus on tänaseks kasvanud 1900 eurole, kuna autot on pidevalt hooldatud ja täiustatud kallima varustusega.

Mullu oktoobri lõpus ootamatult maha sadanud lumi pani autogrupid kihama. Postituste sisu oli lihtne: «Ostan tagaveolise auto». Müüjaid jagus – kes müüs oma vana BMWd 1500 euro eest, kes oli nõus oma masina uuele omanikule loovutama vaid 150 euro eest. Ühe postituse juures seisis kommentaar: «Oodake õhtuni, kuni lumi ära sulab. 36 hinnad sulavad koos selle lumega».

Autoostu kuulutus.

FOTO: Kuvatõmmis

Lumetu aasta lõpp vaigistas ka autogrupid. Vähemalt taga-ja neljaveoliste osas. Sestap tõusis melu taas jaanuari keskel, kui lõpuks ka Eestis lumi maha sadas. Ostusoovi avaldati nii ülevaatuse kui ka ülevaatuseta buumerite suhtes. Kel neljarattaline olemas, veetis oma nädalavahetuse Männiku karjääril lustides. Ühe Subaru omaniku jaoks lõppes auto külglibistamine jääaugus.

Salmre sõnul on driftimise trend järjest tõusmas. «Eks ka vanasti käidi hullamas, aga siis ei olnud vahet, kas sul on esivedu, tagavedu või nelikvedu. Lihtsalt käidi,» sõnas ta. Nüüdseks on lumes hullajatele aga rajad ehitatud.

Autosõpradel on võimalik oma lustimishimu rahuldada ringrajadel sõites. Näitena oskab Salmre välja tuua legaalsed rallirajad, nagu Laitse, Rapla ja Tabasalu rallipark, Grosside ehitatud Kehala rallikompleks ja ka Ohekatku põllule tehakse igal aastal rallirada.

Olenemata legaalsete ralliradade olemasolust sõidetakse ka teedel, mis driftimiseks mõeldud ei ole. Näiteks Haapsalu lennuväljal, Piibe maantee ääres asuval platsil ja ka Männiku karjääris. Piibe maantee platsil võib driftida vaid siis, kui selleks on vallalt luba saadud. Männiku karjääri suhtes on aga sõitjatel tihti segadus, kas seal võib sõita või mitte.

«Männiku karjääriga on see, et sinna saab alles siis, kui on jää paksus 13 sentimeetrit, enne autoga peale ei lähe,» sõnas Salmre. «Kõik teavad seda, aga igal aastal on esimese jääga ka nähtud neid, kes ei tea seda või siis ei huvita.» Salmre lisas, et tegelikult seal sõita ei tohi. «Politsei tuleb kohale, sõidab seal kalda peal ja hoiatab kõiki, kes maha tulevad.»

Ainukesed kohad, kuhu sada protsenti minna ei tohi, on soo-ja veekaitsealad. «Need, mis on joogiveega seotud, sinna minna ei tohi,» märkis Salmre.

Küsimusele, kas ka tänavatel sõidetakse, küsib Salmre vastu, et kes peaks tahtma tänaval sõita? «Rehvid on ju kallid ja kui sa tänaval sõidad, siis lendavad naelad välja,» selgitas ta. Siiski on üsna sage pilt tühjades parklates külglibisemisse sattunud autod. «Parklates on aga kohe patrull kohal ja siis kontrollitakse juba kõike.»

Osavamad driftijad saavad üksteisega ka võistlustel mõõtu võtta. «Iga aasta on planeeritud jäädriftid,» märkis Salmre. «Üle-eelmine aasta oli kolm etappi, eelmine aasta oli kaks etappi.» Võistluste rohkus oleneb ilmaoludest. «Kui on jääd ja muda, siis ei toimu ja pole mõtet ka asfaldi peal teha»

Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse juht Hannes Kullamäe:

Politseil puudub statistika, mille järgi saaks öelda, et taga- või neljaveoliste sõidukitega pannakse rohkem rikkumisi korda. See sõltub ikka inimesest endast, mitte autost.

Avalikus kohas tuleb järgida häid tavasid ja liikluseeskirju. Politsei palub huvilistel valida autoga külg ees sõitmiseks või teiste sõiduvõtete harjutamiseks selleks sobiv ja ettenähtud koht, kus ei panda ohtu teisi liiklejaid. Selleks sobib mõni maaomanikuga kooskõlastatud kinnine ala. Kui on tõsine soov oma sõiduoskusi arendada, siis on ringrajad ja rallipargid paigad, kus harjutada ja särada.

Kui politseinikud näevad sellist rikkumist, siis nad igal juhul sekkuvad. See, kas olukord lõppeb vestluse või karistusega, sõltub juba konkreetsest olukorrast. Kuid sekkume alati, kui keegi napiaruline keset teed või parklat teisi ohtu seab.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles