Justiitsministeerium: seadus kaitseb nõrgemat

Lapsed vajavad muu hulgas ka seaduse kaitset.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Justiitsministeeiumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ütles Postimehes ilmunud pärimist puudutavaid lugusid kommenteerides, et nii vana kui uue perekonnaseaduse üldine põhimõte on nõrgema osapoole kaitse.


Kuna laps ise oma õigusi kaitsta ei saa, siis teeb seda tema eest riik. «Kuigi lapsel võib olla vara - ka väga hinnalist kinnisvara, mille talle on näiteks pärandanud vanavanemad või mõni sugulane - siis laps ise oma varaga tehinguid teha ei saa. Seetõttu peabki riik tagama, et lapse varaga ei tehtaks selliseid tehinguid, mis tema huve kahjustaks,» selgitas Niklus.

Vana perekonnaseaduse kohaselt pidi varem lapsevanem lapse nimel oleva kinnisvaratehingu jaoks saama loa valla- või linnavalitsuselt. Nõusolekuid andsid reeglina valla- ja linnavalitsuste sotsiaaltöötajad, kellel üldjuhul puudub erialane ettevalmistus taoliste tehingute majanduslike ja juriidiliste riskide hindamiseks.

Samas võib tegemist olla miljoneid kroone maksvate kinnisasjadega, mis on lapsele kingitud või pärandatud hoopis kellegi kolmanda isiku poolt. Seetõttu viidigi uude seadusesse sisse muudatus, mille kohaselt on nüüd kohus selleks instantsiks, mis annab nõusoleku olulisemateks lapse varaga tehtavateks tehinguteks, mitte enam sotsiaaltöötajad.

Nikluse sõnul ei pea lapse huvide kahjustamine tingimata pahatahtlikkust eeldama, see võib juhtuda ka puhtalt teadmatusest. Ta tõi näiteks juhtumi, kus sugulase surma järel saavad naine ja alaealine laps pärandina maja. See oleks nende kaasomandis, kummalegi kuuluks pool. Kui nüüd ema võtab selle maja peale laenu, et ehitada uuem maja ja müüb peale uue maja valmimist vana maja laenu kustutamiseks maha, siis on uus maja juba naise ainuomandis ja laps sellega ka oma varast ilma.

Mis aga puudutab pärimisega seotud küsimusi, siis juhul, kui inimene sureb testamenti tegemata, toimub pärimine seaduse järgi. Seega kui näiteks väikese lapsega mees ja naine ei ole abielus ja nende kodu on mehe omandis, siis mehe surma korral on ainupärijaks alaealine laps ning tema ema peab selle kinnisvaraga tehtavate tehingute jaoks kohtult loa saama. Nii et kuigi surmast ei taha inimesed üldjuhul kunagi mõelda, siis selliste olukordade vältimiseks ning oma lähedaste huvides on mõistlik testament teha.

«Uue perekonnaseaduse kohta veel nii palju, et iga seadus vajab sujuvaks rakendumiseks aega ning seaduse toimimise analüüsimine on oluline osa õigusloomest. Seega jälgib justiitsministeerium ka uue perekonnaseaduse rakendumist ning kogub selle toimimise kohta tagasisidet, mida kindlasti ka lähitulevikus analüüsime,» ütles Niklus lõpetuseks.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles