Vaata oma elu: kõik on IT!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Artikkel kuulub Tallinna Tehnikaülikooli artiklisarja, kus tutvustatakse TalTechDigital algatust, IT-haridust TTÜs ja infotehnoloogia laia haaret meie igapäevaelus.

Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Inimesed jagunevad tehnoloogiahuvilisteks, kes kursis iga uue seadme või äpiga, ja nendeks, kes lihtsalt oma elu elavad, uuest iPhone’ist või Androidi värskendusest suuremat erutumata. Kuid isegi need teised elavad passiivset digielu – vähemalt juhul, kui kasutavad levinumaid veebilehti ja rakendusi ning mõnda nutiseadet.

Kui arvad, et IT sind eriti ei puuduta või sa ei pea sellele üldse mõtlema, siis loe edasi. Teeme kaasa ühe nüüdisaegse inimese argipäeva ja vaatame, kui palju tal tehnoloogiast pääsu on.

Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Äratus satelliidilt, kohv ja hommikusöök äppidest

Vanasti äratas vedruga äratuskell: sina seadsid hammasrattad nii, et vedru kindlal ajal lahti läheks ja haamrike vastu plekki täriseks. Nüüd seadistad end äratama oma nutitelefoni, tahvelarvuti, nutikella, teleri või muusikakeskuse ja see äratab su argipäeval õigel ajal soovitud heli või saatega, ilma et sa igal õhtul kella üles keeraksid või äratama seaksid. Miinuspoolele võib kirjutada, et kui puhkusele minnes või suure reede eelõhtul unustad äratuse maha võtta, saad vähemalt ühel hommikul korralikult tehnikat kiruda.

Nutikate seadmete kell on tänu satelliitidele alati õige. Paljud meist ei mõtle enam suve- ja talveajale üleminekust, sest targad seadmed keeravad ennast ise õigeks. Enamasti vähemalt. Kuid 2010. aasta oktoobris ärkasid miljonid austraallased pärast kellakeeramist tund aega varem, sest nende iPhone’i uus tarkava polnud sellega arvestanud. Ning kui oleme harjunud, et telefonid-arvutid ja autokell keeravad end ise, kuid praeahju või teleri kell ei keera, on kaks korda aastas natuke aega palju segadust.

Sinu elektriauto oli öösel vooluvõrku ühendatud, kuid laadis vaid siis, kui elektrihind oli börsil soodne. Selle, kui täis akut sul tavasõitudeks vaja läheb, oled sa ise autole teada andnud – enamasti pole ju tööpäevaks täis akut tarvis. Praegu käib elektriautode arendustöö selle kallal, et aku laeb end pilgeni täis, kui elekter on parasjagu soodne, ning börsihinna tõustes müüks üleliigse energia ise maha.

Hooneomanikel on mõistlik koguda päikesest energiat – osa päikeseelektrist kasutad ise ära, ülejäägi müüd läbi elektrivõrgu turule. Nutikas kodu reguleerib õhku ning käib internetis andmeid salvestamas ja analüüsimas. Ja kui kalendris on kirjas, et pere on nädalasel suusareisil, mõistab kodu ise ka, et pole mõtet nii palju kütta kui tavaliselt.

Juba leidub kodudes intenernetti ühendatud kohvimasinaid, millele võid voodis ringutades oma telefoni kohviäpi kaudu käsud kätte anda. Ja igaks juhuks pöialt hoida, et öine tarkvarauuendus poleks seadetes midagi sassi löönud. Ka hambaharjad on juba netis ja aitavad järge hoida, kas hambaarstide soovitatud harjamisminutid ikka täis tiksusid. Allakirjutanute harjad ja kohvid on veel analoogsed, kuid hommikuvõimlemise juures on küll äpid abiks. Väike motivatsiooninipp: kui sul on väljakutse teha 100 sekundit „planku“, siis taimeri asemel pane käima mõni täpselt õige pikkusega video või muusikapala.

Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Igal pool on uudised

Hans Lõugase kodus on Google Home nimeline «nutipurk», internetiga ühendatud tark mikrofoniga kõlar, mis kuulab häälkäsklusi ja vastab tähtsatele küsimustele, näiteks mis ilm väljas on, kuidas on ummikutega ja kaua neis oludes kulub tööle sõitmisele. Muidugi kannab masin ette ka värsked uudised.

Uudised, mõistagi, on kaasaegse inimesega terve päeva, tervelt planeedilt, lakkamatult, kuid neid püütakse pakkuda sinu seadmetesse eelkõige selliseid, mis sind tõenäoliselt huvitavad. Selle valiku teevad nutikad algoritmid suurandmete (big data) põhjal, arvestades sinu ja sinusuguste inimeste seniseid uudistelugemise harjumusi-eelistusi. Risk muidugi jääb, et mõned huvitavad teemad jäävad niimoodi avastamata, aga siin on abi sotsiaalmeediast – mis väärt lugemist, tuleb ilmselt sõprade uudisvoost välja.

Tänu nutiseadmetele ja sotsiaalmeediale võid ka ise olla uudistelooja: teel tööle märkad linnas põtra, teed telefoniga kümnesekundilise video, kuidas ta pargililli degusteerib, ja striimid selle otse sotsiaalmeediasse. Ühel päeval võib sinu klipp olla suurema leviga kui BBC uudised, võib olla maailma vaadatuim uudis. Meenuvad üle ilma laineid löönud lumes hullavad rebaseid eelmisest talvest ja Toomas Merekivi video kolme pojaga karuemast mullu juunis.

Igapäevarõivad on praegu veel enam-vähem samasugused kui 30 aasta eest. Digirevolutsiooni jõudmine materjalidesse on alles ees, näiteks aktiivsusmonitorina toimivad spordirõivad või telefoniakut laadivad taskud. Seni on rõivastesse üritatud õmmelda küll kaableid (näiteks kõrvaklapijuhe taskust kapuutsini), küll mikrofone, küll aktiivsusmonitore, kuid massidesse ei ole need läinud. Nutikaid lahendusi leiab aga spetsiaalrõivaste valdkonnast, näiteks mullu sügisel esitletud Eestis arendatud ja valmistatud Ragnaroki rõivad. Need on mõeldud Norra merel töötavatele kalameestele, kes peavad kõikuval laeval vihma, külma ja tuule käes tegutsema ning andmeid koguma. Rõivastes on GPS-seadmed, liikumisandurid ja mikrofonid, kõik internetiga ühendatud. Arvuti kirjutab kõnetuvastuse abil üles info, mis töötaja jopekraesse ütleb, ning annab teistele töötajatele häire, kui mõni rõivakandja üle parda merre kukub. Samasuguseid lahendusi saab kasutada teistelgi riskiderohketel välitöödel.

Ummiku- ja ilmahoiatused planeerivad päeva

Kui hommikul kodust tööle suundud, tead juba ilmselt, mis temperatuur väljas on ja millist ilma on päeva jooksul oodata. Kui saad selle info raadio või televisiooni hommikuprogrammidest, ei tähenda see veel, et ilmainfo sinuni digitehnoloogiata jõuab. Kui aga oled reisil, aitavad just nutiseadmed arvestada kohaliku ilmaennustusega: satelliitide kaudu teab seade su asukohta ja hangib internetist sademelubaduse just selle piirkonna kohta.

Nutikad lahendused suudavad hallata ka su kalendrit: kaasaegsed meiliprogrammid saavad tekstist aru ja pakuvad ise vastuskirju, vali vaid sobiv välja. Postkastist leitud sündmus liigub automaatselt kalendrisse ja vähe sellest, et saad teavituse «nüüd on aeg minema hakata» – saad ka hoiatuse, kui väljas on libe/vihmane/ummik!

Kaardirakendused aitavad jalakäijatel ja autojuhtidel leida optimaalse tee sihtkohta. Osa neist hoiab suurandmete abil silma peal ka ummikutel, annab nende kohta hoiatusi ja pakub välja alternatiivseid teekondi ummikute vältimiseks. Kuid Google tunneb samuti kogu linna ühistransporti, teab kõikide bussiliinide aegu ja marsruute ning oskab pakkuda erinevad võimalusi teekonna läbimiseks. Muidugi ütlevad targad rakendused sedagi, mis kell sa kohale jõuad, nii et kui nende nõuandeid kuulda võtad, pole hilinemist karta.

Kõik tänapäevased söögikohad on mõistagi liitunud mõne toidutellimise äpiga juba enne kodust väljumist saad hommikusöögi välja valida ja ära tellida. Kui teel tööle kohvikusse sisse astud, ootab sind pakitud toidukott ning tasu läheb automaatselt sinu kontolt kohvikule, eraldi toiminguid pole vaja. Tööpäeva jooksul saab e-toidupoest vajalikud ostud teha ja kui koju jõuad, toob kaheksarattaline robot või kahejalgne kuller kauba kohale. Mõlemad said oma tööülesanded nutilahenduse kaudu.

Kellel on plaanis õhtused sporditiirud, selle tervist jälgivad ilmselt aktiivsusmonitorid ja spordiäpid, mis löövad nädala, kuu või aasta lõpuks kokku kulutatud kalorid, suusatatud kilomeetrid, tõstetud raskused ja üldse kõikvõimaliku statistika. Spetsiaalsed tennisereketi või golfikepi külge kinnitatavad andurid annavad infot, kui kiiresti reket või kepp vihises. Kel spordiringid nädalaplaanis ei ole, saab kasutada aktiivsusmonitore selleks, et need meenutaksid tööpäeva või diivaniõhtu jooksul tõusta ja pisut liigutada.

Kõige tõenäolisem aeg, mil sa oma riigiga suhtled, on õhtu. Valimised, maksud, avaldused, ostud-müügid, taotlused, registreerimised teeb kaasaegne inimene nutikate turvaliste lahenduste kaudu. E-riigi võimalustest eestlasele pikemalt kirjutada ei ole ilmselt mõtet, sest millal sa viimati mõnes ametiasutuses kohal käisidki?

Ütle mulle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, mida sa teha tahad!

Mujal maailmas on levima hakanud täiesti uutmoodi suhtlusviis: sõnumite toksimise asemel salvestatakse lühike heliklipp ja saadetakse vestluskaaslasele – see on siis justkui väikese ajalise viitega telefonikõne, mida saab vastu võtta endale sobival hetkel, omamoodi kõneposti teine tulemine.

Infot sõprade-tuttavate tegemistest saad paljuski sotsiaalmeediast, mis meenutab sõprade tähtpäevi ja kutsub sind üles oma elust pilte või teateid jagama, aga mitte ainult: algoritmid teavad sedagi, keda sulle uuteks sõpradeks pakkuda.

Sotsiaalmeedia vahendab ja soovitab ka sündmusi ja üritusi – lähtuvalt sellest, kuhu plaanivad minna su sõbrad või mille vastu oled ise huvi tundnud. Parafraseerides vana ütlust: ütle mulle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen sulle, kes veel peaks su sõbrad olema ja kuhu üritustele sa peaksid minema.

Kogutud andmetele rajatud algoritmid töötavad ka reklaaminduses: andmeid, mida sinu netikasutusest kogutakse, kasutatakse ära reklaamide suunamiseks. Suunatud reklaamid aitavad kaasa sellele, et koeraomanik saab tõenäolisemalt koertekaupade reklaame kui see, kes vaba aega ekstreemspordiga sisustab. Ja vastupidi. Tõsi küll, suurandmete hulka ei jõua info selle kohta, et sa guugeldatud raamatu, reisi või kampsuni ära tellisid. Seetõttu näedki sarnaste kaupade reklaame veel hulk aega ka siis, kui need sulle enam huvi ei paku.

Ka nii suhtlusvabal ja analoogsel tegevusel nagu raamatute lugemine on täna digitaalne alter ego: raamatufaile saab e-lugerisse osta kamina eest tõusmata ja kõik loetud või lugemist ootavad raamatud koguda enda kontole «raamatute Facebookis» Goodreads.com. Jätkame digiajastu suurandmete parafraasidega: ütle mulle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen sulle, mida sa veel peaksid lugema! Sama kehtib muusika ja videokanalite kohta, kus tehisintellekt näiteks Spotify’s või Youtube’is pakub sulle sisu vastavalt sellele, mida sa seni oled meelsasti kuulanud-vaadanud. Ning jah, kui mõnel peol või muudel asjaoludel mängitakse sinu kontolt midagi väga ebasinulikku, hakkab tehisintellekt sellest kinni ja pakub veel mõnda aega sarnaseid teemasid.

Kui ise reisima läheme, piisab tihtipeale sellest, et kaasas on ID-kaart ja nutiseade: tänu IT-lahendustele pole tarvis pileteid välja trükkida ega check-in-leti ees järjekordades seista, kuna masinatega saab need toimingud kordades kiiremini tehtud kui luust ja lihast teenindajaga. Ja ilmselt on isegi tehnoloogiakauged inimesed reisiplaanide tegemiseks kasutanud tehnoloogia abi, näiteks maksnud kaugete maade rongipiletite või ekskursioonide eest ette või kogudes internetist infot headest ja halbadest majutusvõimalustest, põnevatest paikadest, soovitatud söögikohtadest. Ettevõtlikumad on kasutanud tehnoloogia võimalusi, et oma kodust majutusasutus teha ja sel viisil lisaraha teenida.

Kes nii ettevõtlik ei ole ja isegi reisifoorumites oma kogemusi ei viitsi jagada, saab hoopis Google’ile appi minna, vastates pärast kasvõi kodulinna kino või kaubanduskeskuse külastamist küsimustele nagu «kas sinna pääseb ratastooliga?» või «kas seal on lastenurk?». Internetis saab info põhjalikumaks, vastu antakse sulle näiteks Google Drive’i kettaruumi.

Otse loomulikult on IT-lahenduste käes ka meie armuelu. Kohtingurakendused jälgivad satelliitide abil su asukohta ja algoritmid pakuvad sinu ja sinusuguste kasutajate huvide ning seniste kontaktide ja meeldimiste põhjal just niisuguseid kaaslasi, kes sulle võiks meeldida. Kindel on, et tehisintellekt on maailmas juba palju abielusid kokku toonud ja perede loomisele kaasa aidanud.

Algoritmid aitavad ka sedasama pereelu juhtida, näiteks tehakse lastele käekelli, mis näitavad lapsevanemale pärija asukohta. Kuna kellal on eraldi SIM-kaart, saab murelik vanem sellele ka helistada, kui lapse telefoniga on midagi juhtunud. Suurem osa meie lemmikloomadest on kiibistatud ja nende kaelarihmade küljes on GPS-tracker'id, mis aitavad pakku jooksnud koera üles leida või annavad pererahvale märku, kui lemmik oma territooriumilt lahkub. Sellest, kuidas tehnoloogiavidinad aitavad «lapsi hoida», kui täiskasvanutel on lastele pühendumise asemel parasjagu tarvis autot juhtida, koosolekul osaleda või varahommikust und magada, me sel korral ei räägi.

Turvalisus on sinu kontrolli all

Kõik, mis on online, on häkitav, aga kõik on ka turvatav.

Küberturvalisus on küsimus sellest, kas arvuti, nutikell, tark kõlar või kodu on puhtalt tema kasutaja ja omaniku kontrolli all või teenib salaja ka kellegi teise huve. Häkker võib arvuti üle võtta ja selle funktsionaalsust edasi müüa nii, et arvuti osaleb mõnes rünnakus isegi omaniku teadmata. Näiteid on palju. Ent küberturvalisus pole päris kaootiline sügavik, kus inimene ei saa ise end kaitsta, isegi kui nii võib tunduda.

Esiteks on paar elementaarset reeglit, mida tasub alati üle korrata. Arvutis või seadmes olevat tarkvara tuleb võimalusel alati uuendada, vananenud tarkvara on ilmselt ebaturvaline. Kõigil linkidel ja manustel, mis postkasti jõuavad, ei tasu alati klikkida, parem on jääda skeptiliseks. Ja oma kontode ja paroolide eest tuleb hoolt kanda.

Aga laiemalt on küsimus ka valikutes, kas ja mida me tarbime. Kui näiteks nutikellad tulevad moodi ja paistab, et kõigil peab see olema, siis kas ikka peab ilma tegeliku vajaduseta endale selle ostma, liiati, kui selle võimalusi ei osata kasutadagi. Ja kui, siis kindlasti ei tasu osta Hiina veebipoe kõige odavamat seadet, mille andmeturve on auklikum kui Šveitsi juust. Mitte keegi pole nii rikas, et lubada endale imeodavat seadet, mis ehk varastatud andmetega hoopis kellegi teise jõukaks teeb.

Ära lepi kehva programmiga

Kas olete kuulnud, kuis mõni teenindaja ütleb vabandavalt «programm ei võimalda»? Programm ei võimalda muuta reisikindlustuse maksetähtaega. Programm ei lase panna kirja, et teenindusse jäetud autos on lapsetool ja GPS. Programm ei võimalda lisada restoranimenüüsse allergiainfot. Programm ei lase maksta puhkusetasu välja tavapärasel palgapäeval. Programm ei võimalda täpitähti. Tarkvarauuendus teeb su nutikellast täiesti teistsuguse toote, kui sa tegelikult tahtsid.

Sellistes olukordades kohandame oma elu selle järgi, mida tehnoloogia teeb või mida selle lahenduse looja mõtles – selle asemel, et tehnoloogia kohanduks meie eluga ja teeks selle lihtsamaks. Otsustab siiski inimene, mitte tehnika, ja meil tuleb oma valikuvõimaluste eest seista, mitte vaikides leppida sellega, mida programm võimaldab.

Kirjuta tarkvaraarendajale. Mine teise teenusepakkuja juurde, kellel on parem programm. Anna konstruktiivset tagasisidet, kui rakendus või programm selleks võimaluse annab. Ainult nii saame sellise tehnoloogilise võlumaa, kus meil on päriselt mõnus elada.

Copy
Tagasi üles